Kooli kohustuslik kirjandus loetakse heliraamatutele |
|
Kooliõpilased saavad „Jevgeni Oneginit” peagi kuulata näiteks trennis või kooliteel. Tulevikus aitavad paljude kooliõpilaste jaoks tabuteemaks olnud kohustusliku kirjanduse omandada tuntud näitlejate sisse loetud audioraamatud. Sarjast esimesena on valmimas Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegini”, millele annab hääle Märt Avandi, järgmisena on plaanis üks Eesti autori teoseid. Loe edasi >
Erik Müürsepp
Eesti Päevaleht
27.01.2010
|
| Märksõnad: audioraamat, Jevgeni Onegin |
Arvamused (2) Mida arvad Sina?
See on üks päris tore ettevõtmine! Olen heliraamatuid kuulanud viimased poolteist aastat, neist enamus muidugi inglise keeles, sest eestikeelseid on vähe. Eelised heliraamatule on kompaktsus - igal noorel on mingisugunegi mp3-mängija ja seda nad kuulavad kogu aeg. Muusika asemel nüüd väheke kirjandustki! Lisaks veel asjaolu, et näiteks minul reisides (bussis) hakkab lugedes halb, ent kuulates on igati mõnus. Ja kõndides on n-ö mõttetegevust rohkem, sest raamat ninas tänaval ikka ei liigu.
Miinused - tähelepanu hajub kiiremini. Kuna silmad ei tegele enam lugemisega, vaid vaatavad ringi, on tähelepanu koondamine loo kuulamisel raskendatud ja niiviisi võib hulk olulist materjali kaduma minna. Samas võib tähelepanu kaduda ka muult - näiteks tänaval kõndides! Lugu kuulama jäädes võib autogi alla jääda. Teiseks, minul jääb lugedes faktid/lugu paremini meelde, kui kuulates.
Kui mõelda lugemisaasta eesmärgile, siis heliraamat on sellele vastuoluline. Konkreetselt 'lugemist' see ju ei edendada.
Lugemisel on ka see pluss, et info on kiiremini leitav. Raamatut saab vajadusel lehitseda, sirvida ning vajaliku info silmadega kiiresti kinni püüda. Audioraamat seda ei võimalda. Aga igal juhul edu audioraamatute tegijaile:)