Kas loed raamatud lõpuni?
Tihtipeale juhtub nii, et hakkad raamatut lugema ja seejärel avastad, et lõpuni ei jõuagi. Seejärel võtad jälle järgmise lugemiseks, mis jääb jälle pooleli jne ... Mis on selle põhjus? Kas see, et kiires argipäevas on inimestes kadunud püsivus või hoopis see, et raamatute ost on emotsionaalne ost, millest nauding püsib vaid lühikest aega?
Teie aktiivset arutelu ootama jäädes!
Arvustaja - Sirle ;)
Mina loen raamatud lõpuni. Valin ka, mida lugema hakkan. Ja kui siis tuleb välja, et minu jaoks vastuvõetamatus stiilis, liiga palju labasusi, igav - siis jätan otsustavalt pooleli küll. Aga ei mäleta, millal ja missuguse raamatu puhul see viimati juhtus.
Mulle meeldib üks raamat korraga. Lähen sinna sisse, lõppu ära ei vaata, mitte mingil juhul! Ma ei ole kärsitu tüüp ja mul on elamuste jaoks alati piisavalt aega.
Põhimõtteliselt loen lõpuni.Kasvõi selleks, et lõplikku arvamust kujundada. Muidu jääb kripeldama, nagu mõni võlg. Või nagu jätaks vestluspartneri lõpuni kuulamata. Kui mõni ongi pooleli jäänud, siis seda ehk pigem mahukuse pärast; mingi elupööris või meeleolu muutus on kiilu vahele löönud aga plaan on siiski kunagi lõpuni jõuda.
Mina loen ka raamatu alati löpuni ära, muidu jääb selline kahtlane reeturi tunne... Kui juba alustasin, siis pean ka löpule viima ja raamatuloole vöimaluse andma minu esmamulje muutmiseks.
Mina arvan, et mõni raamat kipub pooleli jääma seetõttu, et justnimelt see raamat ei paku huvi. Muidugi võib probleemiks olla ka püsimatus, ent mina ise nt naljalt ühtegi raamatut pooleli ei jäta. Viimane, millest ma end läbi närida ei suutnud, oli Jaan Krossi "Keisri hull", olen teose mitmeid kordi uuesti kätte võtnud ja ikka ainult paarkümmend lehekülge edasi jõudnud. Samas Krossi "Paigallend" meeldis väga ja sain selle ka kiirelt läbi. Nii et raamatu poolelijätmise põhjuseks võib tihti olla see, et teema ei paku huvi v on lugeja jaoks liiga igavalt käsitletud. Minul on hoopis kombeks mitut raamatut korraga lugeda+vahele igasugused luulekogud. :)
Kai
Mina küll ei loe alati raamatut lõpuni, kuigi seda on juhtunud harva. Olen nõus Kaiga, et raamat jääb pooleli, siis kui ei paku huvi. Eeldusel, et olen valinud enda jaoks sobiva zanri, jääb raamat pooleli, kui ta on väga igavalt kirjutatud. Mõni raamat on raskelt kirjutatud, kuid kui teema on huvitav, siis närid ikka läbi, mis sest et lugemine/teadmsied ei tule kergelt kätte. Mina olen ka teatrietenduselt peale esimest vaheaega lahkunud, kui tükk on igvav, kuigi jah, võib-olla ka väsimuse tõttu. Raamatuga on see hea omadus, et kui oled väsinud, siis saad puhanult jätkata:) Mul on sageli kombeks mitut raamtut korraga lugeda. Huvitav, millest see on tingitud? Kannatamatusest, uudishimust? Mida Sin arvad?
Aivar