Jüri Mõis: "Mina ei tea ühtegi moodsat elutuba, kus oleks enam raamaturiiul" Mida Sina arvad tema avaldusest?
Mida arvan Jüri Mõis avaldusest: "Mina ei tea ühtegi moodsat elutuba, kus oleks enam raamaturiiul"?
Mina ise arvan, et selline avaldus on liigselt nö inimesi Kahte Eestisse lahterdav, viidates juskui sellele, et nendes kodudes kus raamatud on mõnusalt ära paigutatud elutuppa, siis ei ole see kaasaegne või moodne. Üldiselt ei ole ju tegu selles kus kohas kodus täpsemalt raamatud asetsevad, pigem ikka see on oluline, kus on neid tore ja meeldiv lugeda ning samas, tegelikkuses toovad raamatud peensusteni konservatiivsesse sisekujundusse meeldivat sisekliimat. Minul nt on raamatuid igas toas, ja riiulit veel ei olegi, aga kui see tuleb kunagi, siis sinna kuhu on võimalik mugav tugitool ja põrandalamp paigutada ;)
Arvustaja - Sirle :)
Moodsas elutoas ehk tõesti pole raamaturiiulitele kohta, mina aga olen väga rõõmus oma absoluutselt mittemoodsa elutoa üle, kus on mitu raamaturiiulit :) Ja kuna tegemist on mittemoodsa elamisega, siis on raamaturiiuleid veel ka esikus, lapse toas ja köögis. Ainuke koht, kus neid ei ole, on vannituba.
Sattusin hiljuti kuulama Raadio Maania hommikuprogrammi, kus saatejuht kellegi helistajaga raamatutest rääkis. Kui see vastas, et luges viimati raamatut eile õhtul ja et kodus on ka raamaturiiul, oli saatejuhil imestamist-targutamist mitmeks minutiks. Kuivõrd haruldane see on ja et tema tutvusringkonnas enamik ei loe üldse raamatuid jne, jne. Mul hakkas kohe kahju nii temast kui tema tutvusringkonnast :)
Aga ehk ongi aeg tunnistada, et meie, raamatulugejad, oleme kaasajal vähemus? Elame siin nina raamatus ja ei tea trendidest mitte midagi?
Minus tekitas selline arvamus imestust. Minu arvates ei ole vahet, kus need raamatud on, vaid, et neid ka loetakse. See kus ja kuidas on eksponeeritud kellegi kodus raamatud ei oma tähendust. Need võivad olla ka laenutatud, mis looduse seisukohalt eriti tänuväärne. Oluline on, et neid raamatuid loetaks ja need ka kuidagi inimest puudutaks.
Ega muud polegi öelda, kui et soovitan hr Mõisal oma tuttavate ringi laiendada. Oma piiratust sedasi afišeerida mina ei tema asemel ei julgeks, aga ilmselt on tegu minu pelglikkuse ja poosiga.
Tõsiselt aga – hr Mõis on teinud tänuväärselt palju lugemise-teemalise poleemika käivitamiseks ka väljaspool haritlaste siseringi. Ning see on hea.
Njah, mis on moodne ja kui täpselt saab elutuba määratleda jne, jne? Minimalistliku joonega elutubades ei ole enam tõesti kohta raamaturiiulitele, aga see ei tähenda, et neid teistes tubades ei oleks.
Ühesõnaga pseudokas:)
Muidugi ei ole raamaturiiulite koht elutoas, need asuvad ikka eraraamatukogu toas.
Teema püstitus on huvitav. Kui oletada, et moodsad inimesed loevad ainult e-raamatuid ja(või) säästmisega seoses laenutavad raamatuid raamatukogust ja sõpradelt, siis põhimõtteliselt pole kodus raamaturiiulid vajalikud. E-raamatute poolt räägib ka see, et puud, jäävad alles. Samas kodumaiste e-raamatute ajad on alles ees, sest eestikeelseid e-raamatuid napib. Võib öelda, et esialgu on nad lausa marginaalne uus raamatusugu. Minul on mõned raamatud lausa pappkastis, sest riiuleid napib. Võib-olla vääriksid raamatud paremat kohta kodus, sest raske on mõnikord vajalikku raamatut leida. Kas me oskame alati oma kõige paremaid sõpru hinnata?
Olen ise veel selline vanamoodne ja naudin teinekord oma raamatute vahel "surfamist" et taaskord avastada mõne, mida ei ole pikalt lugenud... et raamat on minu jaoks äärmiselt isiklik Sõber, siis ma üldjuhul ei laenuta neid (ei endale raamatukogust kui ka siis tuttavatele) ja seega on raamaturiiuli teema südamelähedane (ja e-raamatud veel kauge teema..)... kuid kas tõesti on raamatutest saanud selline staatuse sümbol ehk asi mida kuhugi panna, kus kõik saavad siis vaadata ja seejärel tõdeda, et vastad moodsa kodu/pere standardile? Aga siit juba jõuame raamatu kui sellise tähenduseni sh lugemisaastani - kas lihtsalt sisutühi ja näiline slogan, millega end ehtida või siis ikkagi midagi traditsioonilisemat nagu intelligentsus kui ka huvi avardada oma maailmapilti läbi erinevate autorite hinnangute kui ka arvamuste? Aga naasedes Jüri arvamuseni - liigne enesekeskne hinnang.