Eesti lastekirjanikud – on siin midagi head?
Olen eriala sunnil (tegelikult küll hea meelega) viimastel aastatel hea hulga värsket eesti lastekirjanudst läbi lugenud. Eriti "Minu esimene raamat" sarja kuuluvat materjali. Minu kogemus ütleb, et tihtipeale tuuakse kvaliteet kvantiteedile ohvriks. Ehk – antakse küll palju lasteraamatuid välja, nende tekstid on aga paremal juhul keskpärased.
"Tänapäeva" toimetajad on küll lubanud, et annavad edaspidi pigem vähem, aga tõesti lugemisväärset lastekirjandust välja, tervitan seda igati (kuigi minu jaoks tähendab see vähem kujundamistööd).
Kes on teile eesti lastekirjanikest silma jäänud? Minu isiklik sümpaatia kuulub Piret Raua paraja kiiksuga lugudele, ta suudab ka pikema jutu pingestatud ja mitteigava hoida. Kriteeriumiks – kelle lood on piisavalt head, et nendega poleks piinlik mõnes muus riigis eriti kriitilise laps-auditooriumi ette minna?
Pean tunnistama, et ei olegi kursis uuemapoolse Eesti lastekirjandusega. Kuigi ei saa mainimata jätta Epp Petrone, Andrus Kivirähk, Piret Raua teoseid - need on tõesti väärt raamatud. Kuigi minu süpaatia kuulub ikka omaaegsetele hittidele, mis olid juba meie lapsepõlves - Naksitrallid, Sipsik jne.
Muidugi on vanad head klassikud ka Eesti lastekirjanduses, ikka Eno Raud, Ellen Niit jne. Ometi on viimasel ajal päris palju toredat ilmunud, Ilmar Tomusk on meie pere lemmik, Ketlin Priilinn, Jaan Tangsoo, Tiia Selli, Urmas Nemvalts Kivirähk on ka hea, Vilep, mu meelest kvaliteedilt kõikuv - luuletused, Liisu lood väga head mõni teine asi mitte nii väga.
Tänapäeva sarja "Minu esimene raamat pean tervenisti (mõne erandiga) täitsa heaks.
Lugege! Lugege lastele ette ja oma lõbuks kah!
Heiki Vilepi looming tundub ka päris hea, aga ka minu lemmikuteks jäävad nö `vanad head tegijad` oma lapsepölvest : kogu Astrid Lingdreni looming, Ottfried Preussler (Väike nöid), Heljo Mänd (Karu- aabits, Roosa muinasjutt), Silvia Rannamaa (Nösperi Nönni natuke) Aino Pervik (Arabella mereröövitütar) + igasugused muinasjutud.
Juhtusin tänases hommikutelevisioonis põgusalt kuulama intervjuud lastekirjanduse teemal. Tõsi - lastekirjanduses peitub rohkemat kui me esialgu seda arvame ja olen nõus hommikutelevisiooni külalisega (kahjuks nime ei näinud), et ääretult hea on "Väike Prints" ja kunagi kooliajast meenub ka "Agu Sihvka...". Lisaks soovitan "Karupoeg Puhh" ´i seiklusi ning ääretult toredad on erinevad muinasjutud, mis tegelikkuses ju peegeldavad reaalset elu!
Lisaks mõte- raamatuaasta üks sõnumeid peaks olema just lapsevanematele. Miks? Enda perekonna kogemustest tean rääkida, et kui mina kunagi lugesin raamatuid väga palju, siis tänasel päeval eelistavad nii mu väike õde ja vend raamatutele arvutit. Kurb. Nö olevikus on arvuti eelistamine raamatule lihtne tee, kuid pikemas perspektiivis on võib selle hind liiga kalliks minna!
Arvustaja - Sirle :)