Sellele küsimusele võib vastata mitut moodi ja vastusega peab olema ettevaatlik. Kui hakkame pikalt analüüsima, on oht, et kaob armumise ja armastuse olemuse võlu ning jääb üks kuiv teaduslik jutt, mis ei ole sugugi romantiline.

Armastus on kindlasti rohkem kui lihtsalt vajadus kellegagi koos olla ning tunda, et sind vajatakse. Armastus annab sulle julguse ennast avada, näha ennast sellisena nagu sa oled ja julguse ennast sellisena oma partnerile ka näidata. Oskus näha teises iseennast, eriti siis, kui nähtu väga ei meeldigi või on esialgu võõras. Armastus õpetab meile enda ja teise inimese kõikidele osadele avatud olemist – selline sügavalt demokraatlik hoiak ja suhtumine. Kõik, mis mulle meeldib ja kõik, mis mind teise sees häirib, on oluline, sest see aitab mul areneda.

Armastus on see, kui sa oskad teist inimest näha kui oma õpetajat ja oled talle tänulik selle eest, et temaga on nii lihtne, et temaga on nii keeruline; selle eest, et ta oma keerulise ja mitmekesise olemusega esitab sulle väljakutseid, millega toimetulek toob sind sinu enda olemusele lähemale.

Armastus kahe inimese vahel võib kesta väga kaua, ka elu lõpuni. Meist sõltub, kas me suudame armastust hoida ning hoolitseda tema eest just nii, nagu meie suhe ja armastus, meievaheline dünaamika seda nõuavad. Raamatus kirjutan ma suhete müüdist. See on muster, mis suunab algul suhet ainult talle arusaadaval viisil. Meie töö on selle müüdi sisu endale selgeks teha ning võimalikult hästi kaasa tantsida. Vahel peame ennast ületama, oma identiteedi raame laiendama, hoiakuid ning väärtusi üle vaatama, ootustest loobuma ja laskma armastusel ennast suunata. Kui arvame, et oleme sellest müüdist targemad ning ei õpi müüdi sisu tundma, võib juhtuda, et meie suhe läheb oma teed ning meid kaasa ei võta. Kaob tõmme, kaob kirg ja sära. Sama juhtub ka siis, kui oleme oma isiklikust elumüüdist kaugenenud.

Ei tasu unustada, et kui räägime armumise algperioodil valitsevast kirest, siis selle perioodi intensiivsust on tõesti väga raske elu lõpuni säilitada. Siin on mängus ka loodusseadused, keemiliste protsesside loomulik kulg. Võib-olla peaks endale kohe teadvustama, et kirg oma algsel kujul tasapisi kaob ning annab teed suuremale ja sügavamale tundele – armastusele. Armumine muutub sügavaks kiindumuseks ning kirg on nagu säde, mis paneb alguse suurele ja ühtlasele tulele, mis annab soojust pikemat aega. Meist sõltub, kuidas me selle üleminekuga toime tuleme.

Armastus kestab kaua ka siis, kui mina ja minu partner jagame sarnast energiat, kui meie sügav olemus on sarnane. Meil on sarnased kompleksid ja sisemised raskused. Võib-olla ka hirmud… Mitte ainult sisu vaatenurgast, vaid olemuse tasandil. Me tajume maailma sarnaselt ja tahame õppida, kuidas just sellisena, nagu me oleme, maailmas toime tulla ja ennast leida. Meis on loomulik soov oma olemust rohkem tundma õppida, ta välja lasta ja maailmale näidata. Kui partneril on sarnane olemus, on meil tema näol juurdepääs energiale, mis on meile oluline. Kui ma õpin oma partneri erinevate tahkudega toime tulema, oskan ma ka enda sees toimuvate protsessidega paremini läbi saada. Ja vastupidi – mida rohkem ma enda külgi tundma õpin, seda rohkem tunneb mu partner minu vastu huvi ja seda olulisemaks muutume me teineteise jaoks. Mida paremini sa oskad oma tantsu tantsida, seda rohkem seod ennast oma partneri ja tema olemusega. Tema on sulle selle eest väga tänulik. Ja see on elupikkune tants.

Järgige oma südame teed! Ärge unustage, et teie kõrval on teine inimene, kellel on samuti oluline oma südame teed järgida. Olge talle selles eeskujuks ja toetage teda.

Raskustesse, mis tulevad kriiside ja mõõnade näol, suhtuge kui mööduvasse perioodi, mitte kui suhte lõpp-punkti. See on nagu aastaaegade vaheldumine. Me elaksime hea meelega ainult suves, kuid midagi pole teha, siin me nüüd oleme – väljas on sügis ja tormid, peame need lihtsalt üle elama. Vaatame, mis edasi saab. Üritage mõista, millist muutust iga aastaaeg või loodusnähtus teilt nõuab ja minge sellega kaasa.

Pidage meeles: teie partner ja teie ise olete suurem, kui on see omadus, mis teile meeldib või teid häirib. Julgege näha oma partneri mitmekesisust, julgege oma mitmekesisust talle näidata.

Kui rääkida elementidest, siis ilmselt need on järgmised: süvademokraatlik suhtumine (kõik mis tuleb, on oluline ja sellesse tuleb suhtuda huviga), ootustest loobumine, enda raamide suurendamine, kasvamine koos partneri ja suhtega.

See on teema, millest kõik räägivad. Kõikidel on kogemus, arvamus, seisukoht. Paljud tahavad rohkem teada. Tihti tahetakse teada, kuidas teist inimest mõjutada, talle meeldida, teda muuta, mõista, miks teine käitub just nii, nagu ta käitub. Jutuajamisest sõbrannadega, kohtumisest klientidega ning minu isiklikest kogemustest tekkis vajadus ning soov kirja panna see, mis aitaks inimestel laiemat pilti näha. Mis aitaks teadvustada, kui lihtsad ja samas kui keerulised suhted on. Milliste põhimõtete järgi suhete maailm on organiseeritud. Milleks tulevad inimesed meie ellu, kord meid õnnelikuks tegema, teinekord aga ärritama ja proovile panema.

Minu soov oli valmistada lugejatele heas mõttes pettumus, aidata neil vabaneda lootusest, et teiste tundmaõppimine, mõistmine ning mõjutamine on ainus kindel tee õnneliku kooselu juurde. Ma siiralt loodan, et see raamat toob lugejat eelkõige ise enda juurde. Uskuge mind, imekombel mõjutab see positiivselt ka teie lähedasi ning suhet tervikuna.

Võib öelda, et raamat kirjutas mind. Ta suunas mind ning tõi minust välja need osad, mida ta vajas selleks, et ennast maailmale näidata. Sisemine valmisolek oli mul olemas, ning seda mõnusam oli tunne, kui „ootamatult“ tuli kirjastaja poolt ettepanek sellel teemal kirjutada. See on kõigest üks väga tore asi nimega „sünkroonsus“, kui sinu sisemine maailm leiab välises maailmas kajastuse ning vastupidi.

Neil, kes on väsinud teiste inimeste mõistmisest ja ümberkasvatamisest.

Neil, kes usuvad, et maailma ja teist inimest on võimalik muuta ainult olles ise see muutus, mida tahame teistes näha.

Neil, kes on valmis enda sisse vaatama, iseendaga kohtuma. Ka nende osadega enda sees, mis ei ole esmapilgul kõige meeldivamad.

Neil, kes tahavad mu vastuvõtule tulla ning kohe asuda lahti harutama märke, mida meie alateadvus meile eluraskuste näol saadab, ilma et me teooriast väga palju räägiksime.

Neil, kellele meeldib kaasaegsem ja värskem lähenemine vanale probleemile.

Neil, kes tahavad oma elust suuremat pilti näha ning mõista, et suhe tähtsa inimesega on suurepärane koht iseendaga kohtumiseks.

Minu lemmik raamat on Arnold Mindelli „The Shaman’s Body“. See on raamat, mida võin ükskõik millisest kohast lahti teha ning lugema hakata. Arnold Mindell tunnistas, et selle raamatu kirjutamiseks pidi ta loobuma oma identiteedist. See raamat ongi sellest, kuidas järgida oma südame teed isegi siis, kui riskid olla selle eest „tapetud“ ehk mitte mõistetud, hukka mõistetud, teatud ringkonnast või grupist minema aetud.

Hindan väga Ameerika psühholoogi Irvin Yalomi teoseid. Kui te tahate teada, kuidas üks klassikaline, sügav ja hea teraapiline protsess välja näeb, tasub tema raamatuid lugeda. Need raamatud pakuvad huvi nii professionaalidele kui ka inimestele, kes on psühholoogiast lihtsalt huvitatud.

Kui rääkida ilukirjandusest, siis kaasaegsetest autoritest pean väga lugu vene kirjanikust Ljudmila Ulitskajast. Tean, et mõned tema raamatud on ka eesti keelde tõlgitud. Tema raamatute peategelaseks on tavalised inimesed, kes elavad oma elu ja tulevad toime sisemiste ja väliste raskustega nii, nagu elu mõte seisnekski raskuste ületamises. Ulitskajal on imeline oskus jääda kõrvalvaatajaks ja lihtsalt jutustada sellest, mida ta näeb. Lugedes tekib äärmiselt sügav lugupidamine ja austus inimeste suhtes, kes tulevad elu väljakutsetega toime nii nagu oskavad, sest nad on lihtsad inimesed, kes üritavad anda endast parima. Ja siis veel keel, see ilus rikas vene keel, mida nii lihtsalt enam ei kohta, kui sa just vene klassikute poole ei pöördu.

Samad sõnad ütleksin ka Sergei Dovlatovi kohta, kuid tema jutud on lisaks ka lõbusad ja vägagi enesekriitilised. Näiteks tema kuulus „Kohver“… Lõhnab lapsepõlve järele.

Minu järgmine raamat on veel kusagil minu juurde teel. Mulle tundub, et päris kaugel. Ilmselt peab jälle tekkima sisemine vajadus ja väliste asjaolude kokkulangevus, siis on seda nii mulle kui ka maailmale vaja ja sellel on mõte.

Ei ole välistatud, et järgmine raamat tuleb samal teemal. Kuulan, millised küsimused inimestel tekivad, mis jäi arusaamatuks ning millest jäi puudu.

Minu sõbrad, kursusekaaslased ja õpetajad ootavad aga raamatu „Suhte alkeemia“ ilmumist vene ja inglise keeles.

Aitäh ja head kulgemist!

Märksõnad: armastus, paarisuhe, psühholoogia, suhted