20. sajandi ühe tähtsaima prantsuse filosoofi, fenomenoloogiaklassiku Maurice Merleau-Ponty (1908–1961) “Nähtav ja nähtamatu” on 1964. aastal postuumselt ilmunud lõpetamata uurimus, mida autor pidas oma loomingu peateoseks. Teose lõpetamatus on aga kummalises kooskõlas autori enda lõppematu missiooniga. Ta püüdis nimelt eht prantslasliku kirega kõigutada valitseva reflektiivse filosoofia enesekesksust, et taastada taju väärtus meie tunnetusilmas ning lepitada meid uuesti vahetu meelelise maailmaga. Hoolimata kogu oma teaduslikust ja tehnilisest varustusest peaksime Merleau-Ponty arvates alles õppima maailma tõeliselt nägema. Raamat on varustatud Eduard Parhomenko järelsõnaga.