Pean tunnistama, et esikaan pisut õõvastav, pakub ehk ainet mõne pühapäeva freudisti psühhoanalüütiliste spekulatsioonide tarbeks. Minu eelarvamused kadusid raamatu avamisel, absurdimaigulised lood (seda hääs mõttes), pikitud autori fotode ja maalidega, mis moodustavad ometi omamoodi terviku. On tervitatav, et Tammeri koostatud "Nõukogude armee ja eesti sõdur" kõrvale käsitleb kirjanik Laugen aega, mil meie meedia kutsus üles kodanikuallumatusele, mitte vastama sõjakomisariaadi kutsele. Lugu sellest, kuidas autor ronib mööda köit alla koduaknast, sellal kui purupurjus võõrohvitser tema trepikojas läbutseb, on lugemist (raamatu ostmist) väärt küll. Ootan uut raamatut, piiluksin sisse küll!