„Kiilivõrendik“ on kaasahaarav lugu kõikvõimsast sõprusest, klassivahedest ning inimestele omasest vabaduseihast II maailmasõja eel ja selle ajal.

11-aastane Tally Hamilton saadetakse vahetult enne II maailmasõja puhkemist kaunisse Inglismaa maanurka asuvasse internaatkooli. Deldertoni kool erineb kõikidest teistest: „kool, kus lastel on voli käia oma loomusunni järgi ja areneda loomulikul viisil. Seal ei pidanud toimuma kiusamist ega kaklusi, ei pidanud harrastatama võistlussporti, kus üks inimene teisest kõrgemale tõstetakse, ega ei pidanud tulema ka eksameid – üksnes harmoonia ja enesearendamine...“ (lk 41). Tally eestvedamisel sõidab rühm kooli õpilasi rahvatantsufestivalile Bergaania kuningriiki, kus lapsed tutvuvad sealse printsi Kariliga. Siis aga puhkeb sõda ja Bergaanias toimub riigipööre, mistõttu satub noor prints suurde hädaohtu ning Deldertoni lapsed asuvad teda päästma.

Teose peategelane Tally paistab silma läbi ja lõhki positiivse karakteriga. Ta on ülimalt abivalmis, sõbralik, kaastundlik ning valmis eest vedama iga ettevõtmist, mis seisab kellegi õiguste eest. Lisaks Tallyle on raamatus hulk omanäolisi lapsi, kelle lugudega lugeja suuremal või vähemal määral tuttavaks saab. Sama kehtib Deldertoni kooli õpetajate kohta.

Loos mängib autor palju Deldertoni laste ja prints Karili (ja kogu Bergaania kuningakoja) vastandlikkusele. Delderton on vabakasvatusega kool, kus lastel on õigus iseseisvalt otsustada. Selline utoopiline kool on muide Inglismaal Devoni krahvkonnas päriselt eksisteerinud – Ameerika filantroopide poolt loodud Dartington Hall School (1926-1987), kus autor Eva Ibbotson ise 7 aastat õppis. Vastupidiselt selle imelise õppeasutuse motole elab prints Karil oma suguvõsa karmide reeglite järgi ega saa ise milleski kaasa rääkida. Isegi mitte hommikusöögi valikus. Teda on alati kasvatatud tulevaseks riigivalitsejaks, kes peab oma sünnijärgset kohust täitma. Karil saab koolis käimisest ja enda valitud eriala õppimisest vaid unistada. Karili lähikondlaste elu kirjeldades naeruvääristab autor kõrgseltskonna kõrkust, eneseimetlust ja üldiselt klassivahesid.

Vastupidiselt Bergaania kuningakoja elanikele on Deldertoni õpilased erineva klassilise ja rahvusliku taustaga. Rahvatantsufestivalil kohtuvad eri rahvusest lapsed saavad samuti suurepäraselt läbi ega hooli sõja poolt paika pandud reeglitest, kes kellega suhelda tohib. Paraku rebib saabuv sõda nad siiski üksteisest lahku ning peagi saavad saksa ja ka itaalia lastest teiste vaenlased.

Mina lootsin teose tutvustuse lugemise järel sellest leida rohkem põnevust ja kaasahaaravust. Autor on loonud väga põneva süžee, kuid mitmel korral on pinevad olukorrad liiga sujuvalt mööduvad või leiavad need ootamatult kiire lahenduse. Leian, et nii mõneski otsustavad situatsioonis oleks saanud palju enam pinget luua, mis oleks muutnud lugemise huvitavamaks. Raamatu maht oleks seda ometi lubanud.

Samas on lugu ise siiski kaasahaarav ning nooremale ja keskmisele koolieale igati sobilik temaatika tõttu. Isiklikult arvan, et autori eelmine seiklusromaan „Kaasani täht“ on paremini õnnestunud.