reisiraamat


Õhk riisiterade vahel
Lisa riiulisse
Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: Loe edasi 
Lisatud: 19.11.2010

Mõtlema ärgitav reisiraamat

Neile, kes tahavad mõtiskleda, miks täiesti arukad inimesed langevad palmide, valge ranna ja sinise taevaga imalmagusate reklaamide võrku, miks igatseme kaugetele maadele, on Alain de Bottoni «Reisimise kunst» igati õige raamat. Loe edasi >

Heili Sibrits
Postimees
24.10.2010
Raamatu pealkiri: Alain de Botton
Autor: Reisimise kunst
Märksõnad: reisimine, reisiraamat

Avalda arvamust

„Tuleva kuu algul sõidame vist koju. Tervitab Mamsull.”

Läinud talvel Marie Underi teemalise monograafia avaldanud kirjandusteadlane Sirje Kiin jätkab luuletaja mineviku elustamist. Paljulubava nimega uus teos „Marie Underi Euroopa-reisid” on sisult üsna õbluke, ent tänu osavale kujundusele 159 leheküljele mahutatud. Loe edasi >

Kaarel Kressa
Eesti Päevaleht
26.09.2010
Raamatu pealkiri: Marie Underi Euroopa-reisid
Autor: Sirje Kiin
Märksõnad: elulooraamat, reisimine, reisiraamat

Avalda arvamust

Maailmade piiril. Aken orgu, teler itta

Aare Pilve „Ramadaan” on kõige huvitavamat tüüpi raamat: vaheldumisi on „selge” ja „segane”, kuni „selge” pole enam üheselt „selge” ja „segane” pole nii „segane”.   Loe edasi >

Berk Vaher
Sirp
18.09.2010
Raamatu pealkiri: Ramadaan
Autor: Aare Pilv
Märksõnad: Itaalia, reisikiri, reisiraamat, Rooma

Avalda arvamust

«Maailm, nõudmiseni» - filosoofiliste mõtisklustega reisikiri

Martin Kala raamat «Maailm, nõudmiseni» koosneb autori reisimälestustest üheksasse Vana Maailma riiki, mis eestlase jaoks enamasti eksootilised. Loe edasi >

Hendrik Alla
Postimees
29.08.2010
Raamatu pealkiri: Maailm, nõudmiseni
Autor: Martin Kala
Märksõnad: reisimälestused, reisiraamat

Avalda arvamust

Protees kasvab tiivaks

„Seitsmest maailmast” pole kerge kirjutada. Ehkki olen seda ju varemgi teinud – näiteks  märtsikuu Loomingus, kui nimetasin seda põnevaimaks debüüdiks 2009. aasta algupärases proosas. Mu entusiasmi on jagatud, ent on seepeale ka kulmu kergitatud. Loe edasi >

Berk Vaher
Sirp
06.08.2010

Avalda arvamust

Maailmakodanik Rory MacLean reisib fiktsiooni ja tegelikkuse piiril

„Sooviksin, et mu hauakivile oleks kirjutatud: „the Merchant of Light!”,” naljatles eile oma loengus romantikutest reisikirjanike Byroni, Shelley ja Goethe tänapäevane kolleeg, seitsme reisiraamatu autor, Berliinis elav Rory MacLean. Sest „teadmistetooja” on temagi, ainult selle erinevusega, et kui varased reisikirjanikud käisid kaugetel maadel, et tuua koju kaasa sõnumeid seninägematute imede kohta, siis tänastele asendavad väheks jäänud imesid tavaliste inimeste erilised lood, juhtugu need kus tahes.  Loe edasi >

Eesti Päevaleht
01.08.2010

Avalda arvamust

RAAMATUARVUSTUS: Tai - Naeratuste Maa

Mai Loog „Minu Tai“ Kirjastus „Petrone Print“, 2008
Postitas Sirle Truuts, 06.06.2010              Vaadatud (1039)
(Raamatuarvustaja hinne)

Hakkasin lugema Mai Loog pool kirjutatud raamatut „Minu Tai“ suure õhina ja sooviga saada ka ise osa sellest salapärasest riigist, kuhu paljud eestlased sügisrõskuse või talvepakase eest põgenevad. Milline on see riik? Kes on need inimesed seal? Kuidas toimub elukorraldus?

Need olid vaid vähesed küsimused paljudest, millele soovisin vastust leida. Paraku aga valmistas raamat reisiraamatuna mulle pettumuse. Põhjuseid võib leida nii minu enda liiga kõrgetest ootustest või siis autori poolt valitud ebasobivast kirjastiilist, kuid kahjuks jäid minu küsimused enamjaolt vastusteta. Raamatu kirjutamisel on autor lähtunud 12 kalendrikuust, tuues lugejani iga kuu sündmused kui ka emotsioonid, moodustades sellega ühtse terviku koondnimetusega – 1 aasta Tai Kuningriigis. Kuigi sekka tõi autor ka mõningaid fakte Tai kohta, siis kadusid kahjuks need ära autori ja tema sõprusringkonna ohtrate pidutsemiste kirjeldustesse, jättes justkui mulje, et Tai sisaldabki endas mugavat linnaelu, basseinipidusid kui ka ohtrat shoppamist, mida kaunistavad hea toit kui ka rõõmsameelselt tolerantsed inimesed.

Positiivsena tooksin välja autori Tai kirjeldused peale tsunaamit. Ühelt poolt on küll looduskatastroofid kohutavad, kuid teiselt poolt olid huvitavad autori võrdlused, et ainuüksi Tai liiklusõnnetustes saab aastas surma rohkem inimesi kui tol korral tsunaamis ja et õnnetult hukkunute inimeste hulk moodustab Tai elanikkonnast praktiliselt olematu osa.

Kuid tulenevalt sellest, et autor nimetas Taid ka Naeratustes Maaks, siis äkki on just see üks põhjus miks põhjamaiselt oma mõtetes rändav morn inimene paradiisitee just sinna on avastanud. Reisiraamatuna nimetaksin raamatut „Minu Tai“ pigem keskpäraseks, kuid õpperaamatuks kuidas stressivabalt elu nautida sobib see kenasti!

Märksõnad: reisiraamat, Tai

RAAMATUARVUSTUS: Tolerantsust on maailmale vaja

Kätlin Hommik-Mrabte „Minu Maroko“ Kirjastus „Petrone Print“, 2010
Postitas Sirle Truuts, 16.05.2010              Vaadatud (920)
(Raamatuarvustaja hinne)

Tõenäoliselt ma ei liialda, kui väidan, et sõna „moslem“ toob meie kujutluspilti sähvatused terroristidest (st kuritegevusest), naiste ahistamisest kui ka egoistlikest meestest, kes naudivad mitmenaisepidamist. Kuid kas olete mõelnud, et analoogsed kujutluspildid võivad kerkida ka siis, kui räägitakse eestlastest?

Raamatus meeldis autori äärmiselt põhjalik ülevaade moslemi kultuurist, inimestest, hoiakutest ja sealsest elust. Kas te olete mõelnud, et äkki moslemi naised soovivadki katta end, välistades sellega enda keha liigse eksponeerimise? Või äkki ongi õigem keskenduda pigem pereväärtustele mitte järjepidevale edasirühkimisele karjääriredelil? Ja, nii nagu kõik Eesti mehed ei ole üksteisega sarnased, siis äkki ei ole ka seda moslemid? Kuid et ka minu perekonnas on kokkupuuteid moslemi kultuuri esindajatega, siis tunnistan ausalt, et peale raamatu lugemist püüdsin heita kõrvale tänu ajakirjandusele kinnistunud hoiakud, andes sellega võimaluse mõista kui ka kuulata oma vestluspartnerit. Olen rõõmus et tegin seda, kuna tänu tolerantsusele vestluspartneri suhtes avardus oluliselt ka minu enda maailmapilt.

Lugedes raamatut häirisid kohati autori Eesti ja Maroko võrdlused kui ka hinnangud, ülistades nendes viimast ehk Marokot ja kritiseerides esimest ehk Eestit. Arvan, et kuna on tegu kahe täiesti erineva ühiskonna kui ka kultuuriga, on hinnangute andmine natuke ebaõiglane. Tõenäoliselt mängis nendes ka rolli autori liigne emotsionaalne seotus nii Maroko kui ka moslemi kultuuriga.

Nõustun, et tegelikkuses ei tohiks me teha kiireid järeldusi pelgalt emotsionaalsete kujutluspiltide järgi. Ütleb ju ka raamatu autor: „... väga palju oleme kinni oma harjumustes. Tegelikult aga on nii, et see, mis meile normaalne tundub, tundub võib-olla just enamikule maailma kodanikest ebanormaalne, ja vastupidi.“ Seega, kui soovid rohkem teada saada moslemi kultuurist kui ka usust, siis raamat „Minu Maroko“ sobib selleks väga hästi ja seda eelkõige tänu autori julgele ja värvikale kirjastiilile.

Märksõnad: islam, Maroko, moslem, reisiraamat

21. aprill 2010

Tagasi kalendrisse

Ave Ungro raamatu „Minu Kolumbia. Lend papagoi nokal" esitlus

Koht: Tallinn, Cubanita Live Cafe, Narva mnt. 5, Foorumi keskus
Algus: 20.00

Raamatu autori Ave Ungroga vestleb Tallinnas Kolumbiast, Ladina-Ameerika elust-olust ja raamatu sünniloost SA Tallinn 2011 juht Mikko Fritze.

Kirjastuse Petrone Print populaarne „Minu...“ sari on jõudnud järjega Kolumbiasse. Raamatu autor Ave Ungro läks Kolumbiasse plaaniga õpetada kuus kuud ühes katoliiklikus keskkoolis inglise keelt. Saatuse tahtel jäi ta sinna maale aga kaheks ja pooleks aastaks, elas kahes linnas, töötas ka tõlgina ning korraldas Eesti filmi päevi Kolumbias. Ave ise kirjutab „oma Kolumbiast“ järgnevalt: „Elasin sellel maal läbi oma elu suurimad rõõmud ja valud, mis on nii hullupööra minu sees, et ma võib-olla „ei saagi Kolumbiast üle“. Ühest küljest oli ju palju valusat, mida ei tahaks mäletada, samas valdab mind tunne, et ilma nende mälestusteta oleksin palju vaesem inimene. Ma armastan Kolumbiat väga. Aga kui päris aus olla, siis see on armastuse ja vihkamise suhe...“ Millised on need sügavalt isiklikud põhjused, mis annavad alust Avele seda maad vihata, mis pani teda Kolumbiat armastama ning miks on raamatu alapealkiri „Lend papagoi nokal“ - need on vaid mõned küsimustest, millele huvilised vestlusõhtul autoriga vastuse leiavad.

Vestluse vahepaladeks näitab autor videoklippe ja fotosid Kolumbiast.

Märksõnad: Kolumbia, Lõuna-Ameerika, reisiraamat
Tagasi kalendrisse