Lugesin Jaan Martinsoni raamatut „Kristina” pigem spordisõbra kui spordiajakirjanikuna. Juhtus nii, et ma ei teinud Kristinaga kunagi ühtegi pikemat lugu, isegi lumepõlgurist kolleeg Aet Süvari on teinud rohkem – tervelt ühe. Seega lugesin raamatut eelarvamusvabalt, kuigi ehk veidi suuremate taustateadmistega kui paljud teised. Loe edasi >

Novembri lõpus ilmub raamat „Kristina“, mille autorid on Kristina Šmigun-Vähi ja Jaan Martinson, väljaandjaks Šmigun Team. Raamat kirjastatakse koostöös Swedbanki ja Menu kirjastusega.

Kristina biograafia on märgilise tähendusega: ükski sportlane pole rääkinud oma võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt. Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on ka pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi, selgitab taustu ja tagamaid, mis on seni varju jäänud. Paljudelt saladustelt võetakse katteloor.

Mis juhtus saatuslikul päeval, kui Kristina murdis rangluu?

Miks jäi Kristinal Ramsau MM-il kaks medalit võitmata?

Mis toimus sel nädalal, kui Kristinal tuli taluda dopingusüüdistusi?

Kuidas tänu kaotustele võita kaks olümpiakulda?

Milline elu keeb suusaraja ümber?

Raamat on Kristina eneseleidmise lugu ja õpetus iseseisvaks eluks. Kuidas kasvada isiksuseks ja võitlejaks, kes elule alla ei jää. Kuidas taltsutada meediat ja konkurente. Kuidas olla üle karmidest saatuselöökidest. Kuidas panna viha ennast teenima.

Kristina sõnul on raamat kui lunastus ja lõpparve senise eluga. Ta tahab alustada teekonda tavainimesena puhtalt lehelt. Ta annab raamatus andeks neile, kes on teinud talle hingevalu, ja palub andestust neilt, kellele tema on põhjustanud hingepiina.

 * * *

 „Miks ma ei võinud olla see, kes ma olin? Kõigi oma pahedega? Miks ma pidanuks muutuma kellekski teiseks? Jah, ma karjusin end pettumustest tühjaks, pildusin suuski, ütlesin inimestele otse, mida ma neist arvan, tõrjusin meediat. Olin läbinisti egoist. Ent mu olemus aitas mul midagi saavutada. Jaan Talts, Erika Salumäe, Aavo Pikkuus, olümpiavõitjad, polnud samuti mingid kingitused. Miks peab kõik ühte katlasse panema, läbi segama ja võtma välja peotäie keskmisi persoone? Las igaüks olla tema ise. Las mina olla Kristina!“

Lõik peatükist “Suur vastasseis”.