Kaia-Kaire Hunt

16. märts 2010

Tagasi kalendrisse

Nepaali vestlusõhtu Keskraamatukogus

Koht: Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8
Algus: 17.00

“Minu Nepaali” vestlusõhtu Tallinna Keskraamatukogus 16. märtsil kell 17 on Tallinna Keskraamatukogus külas kirjastuse Petrone Print autorid Epp Petrone (“Minu Ameerika 1” ja “Minu Ameerika 2”) ja Kaia-Kaire Hunt (“Minu Nepaal”). Kohtumisõhtu toimub raamatukogu suures saalis, Estonia pst 8. Õhtu avab kirjastaja Epp Petrone, kes räägib, kuidas populaarne ja armastatud “Minu…” raamatute sari alguse sai, juba ilmunud raamatutest ja sarja tulevikust. “Minu Nepaali” autor Kaia-Kaire Hunt räägib pikemalt oma raamatust ning elust Nepaalis. Kuidas erineb elu Himaalaja jalamil meie omast? Mis on Nepaali juures üllatavat? Kaia-Kaire leidis Nepaali lastekodus vabatahtlikutööd tehes iseenda ning elu, mis talle lõpuks õnne ja rahulolu tõi. Raamatu- ja reisijutu juurde näitab autor ka pilte ning räägib pikemalt jätkusuutlikust heategevusest. Petrone Print on 2007. aastal Tartus tegevust alustanud väike ja paindlik kirjastus, mis avalikkuse jaoks seostub ennekõike „Minu…“ sarjaga. Tänaseks on sarjas ilmunud 17 raamatut, mis on võitnud lugejate südameid ning jõudnud raamatumüügi edetabelitesse. Keskraamatukogu vestlusõhtul saab osta ka sõbrahinnaga raamatuid! Täiendav info: Epp Petrone epp@petroneprint.ee ja Kaia-Kaire Hunt kaia@himalaya.ee

Märksõnad: Ameerika, Epp Petrone, Nepaal, vestlusõhtu
Tagasi kalendrisse

10. märts 2010

Tagasi kalendrisse

Nepaali filmi- ja vestlusõhtu

Koht: Genialistide klubi, Tartu (Lai 37 taga)
Algus: 21.00

Roy Strider ja "Minu Nepaali" autor Kaia-Kaire Hunt tutvustavad Nepaali Kolmapäeva õhtul, 10. märtsil kell 21:00, ootab kirjastus Petrone Print kõiki Nepaali-teemalisele filmi- ja vestlusõhtule Tartus, Genialistide klubis (Lai 37 taga). Muusik ja kirjanik Roy Strider ("Minu Mongoolia") räägib juttu Kaia-Kaire Hundiga ("Minu Nepaal", kes elas Nepaalis ning tegi seal vabatahtlikutööd. Õhtu käigus saame teada, mis elu elavad inimesed Himaalaja jalamil, kuidas on sealne ühiskond erinev meie omast ning milliseid üllatusi Nepaal pakub. Pärast vestlust näitavad Roy ja Kaia-Kaire 2008. aastal valminud režissöör Neasa Ní Chianáin‘i skandaalset dokfilmi "Fairytale of Kathmandu" ("Kathmandu muinasjutt"). Film jälgib Iiri poeedi Cathal Searcaighi elu ja tegevust Nepaalis. Algselt luuletajast sõbra kutsel müütilisest Himaalaja riigist filmi tegema sõitnud režissöör avastab viimaks, et sõbra elu pole sugugi nii helge nagu seda välja näidata soovitakse. Sõbraliku lääne mehe ja usaldavate idamaa poisikeste sõprus võtab veidrad värvingud. Viimaks on filmi autor sunnitud algsest ideest loobudes tegema oma sõbrast ja naabrist ehmatava linateose. Pärast filmi pakub Roy traditsioonilist Nepaali teed. Kohapeal müüme ka sõbrahinnaga raamatuid! Rohkem infot: kaia@himalaya.ee, www.genklubi.ee, www.petroneprint.ee

Märksõnad: film, Nepaal, raamatututvustus, vestlusõhtu
Tagasi kalendrisse

18. veebruar 2010

Tagasi kalendrisse

Lugemisaasta toob kirjastuse Petrone Print autorid Lutsu raamatukokku

Koht: Tartu Linnaraamatukogu
Algus: 18.00

18. veebruaril kell 18 saab Tartu Linnaraamatukogu saalis avalöögi kohtumisõhtute sari Tartu kirjastuse Petrone Print autoritega. Esimesel õhtul on külas kirjastuse juht Epp Petrone ja raamatu „Minu Nepaal“ autor Kaia-Kaire Hunt.

Kohtumisõhtul annab Epp Petrone ülevaate kirjastuse „Minu…“ sarjast ning Kaia-Kaire Hunt räägib oma raamatust „Minu Nepaal“. Kaia-Kaire Hunt leidis iseenda ning elu, mis talle rahulolu ja õnnetunnet pakkus, elades Nepaalis ja töötades vabatahtlikuna kohalikus lastekodus Himaalaja jalamil. Raamatu- ja reisijutu juurde näidatakse pilte ning müügil on sarja raamatud.

Petrone Print on 2007. aastal Tartus tegevust alustanud väike ja paindlik kirjastus, mis avalikkuse jaoks seostub ennekõike „Mina…“ sarjaga. Sarja esimene raamat oli Epp Petrone „Minu Ameerika“, mis lugejates kohe huvi äratas. Tänaseks on sarjas ilmunud 16 raamatut, mis viivad lugeja koos autoriga rändama juba kõikidesse maailmajagudesse välja arvatud Antarktika.

Kirjanik ja kriitik Kärt Hellerma on „Sirbis“ ilmunud arvustuses „Avanevad uksed: eestlasest maailmakodanikuks“ kirjutanud: „Uus sari avardab meie kirjanduspilti harjumuspärasest sootuks teistsuguses suunas: lihtsas, selges formaadis reisikiri sulandab orgaaniliselt kokku nii reisijuhi kui ka autori isikuportree, võimaldades lugejale ühel ajal tutvust mõne Eestist erineva paigaga ja mõne kindla elustiiliga“.

Tartu Linnaraamatukogus on sarja raamatud ülipopulaarsed: viis raamatut mahtus 2009. aasta eesti kirjanduse TOP 50 sisse (millest enamuse moodustab koolikirjandus) ning sarja raamatutel on pikad lugemisjärjekorrad.

Kohtumisõhtud kirjastuse Petrone Print autoritega hakkavad Lutsu raamatukogus toimuma kord kuus ja kui huvilisi jätkub, siis kogu lugemisaasta vältel, tehes pausi siiski suvel. Kuna kirjastus on lisaks „Minu…“ sarjale andnud välja muudki, nt lasteraamatuid, noorte autorite üllitisi ja rohelist mõttelaadi populariseerivat kirjandust, siis saab ka kohtumisõhtute sisu olema mitmekesine.

Täiendav info: Krõõt Kaljusto-Munck (736 1 396, 52 85 372) ja Epp Petrone (52 71 009).

Tagasi kalendrisse

RAAMATUARVUSTUS: Päev Nepaalis

Kaia-Kaire Hunt „Minu Nepaal“ Kirjastus „Petrone Print“, 2009
Postitas Sirle Truuts, 30.01.2010              Vaadatud (913)
(Raamatuarvustaja hinne)

„...hommikun ärkan laulujoru peale... hiljem õpin, et iga endast lugupidav nepaallane laulabki igal võimalikul hetkel....“ on vaid üks vähestest minu jaoks uskumatuna näivatest Nepaali igapäevaelu kirjeldavatest lugudest Kaia-Kaire Hunt raamatust „Minu Nepaal“. Olen tänulik autorile, kes andis mulle võimaluse rännata üheks päevaks kaugesse Kathmandu linna, elamaks kaasa nii kohaliku Megi lastekodu rõõmudele, muredele kui ka autori eneseleidmise teekonnale.

Minu laupäev Nepaalis oli võrratu, muutes aknast laiuvad talvised majakatused justkui Everesti lumisteks mäetippudeks, mis autori Nepaali koduakna lahutamatuks osaks kujunesid.

Süüvides raamatusse, kujutagem ette olukorda, kus hommikul keskküttesoojas toas ärgates liigume põrandaküttest soojaks köetud vannituppa, ise samaaegselt avastades, et sooja vett ei ole?! Mis sellele järgneb? Lisaks ääretult halvale tujule, mis on tõenäoliselt terveks päevaks garanteeritud, saab ka teenusepakkuja esindaja (teenindaja) ääretult mürgise pahameele osaliseks. Sarnane ärritus valdab meid, kui mingil põhjusel ei saa me telefonirikke tõttu helistada või siis neame internetiteenuse pakkujat, kes lubatud wifi kiirust ei suuda tagada või peame ootama ühistransporti 5 minuti asemel 10 minutit. Oleme pahased, kuna meie täiusliku elumudeli toimimine on häiritud. Kuid samas võib siinkohal uskumatuna näida raamatust toodud kirjeldus riigist, kus puudub soe vesi, pesemisvõimalused on lääne ühiskonna mõistes olematud, wc paberit ei tunta, elamiseks piisab mõnest ruutmeetrist või kus sinu elu sõltub sellest, mis perekonda sa sünnid. (p.s. Tunnen enda pahameelte üle häbi). Või siis nautida hetki koos autoriga mägimatkadele 3000 km kõrgustele, elades läbi hirmu mis kaasneb maanihkesse sattumisega kui ka külastamist Tiibeti munkasid ning arusaamist, et teinekord võib mõni situatsioon meie ellu saabuda siis, kui me selleks valmis ei ole (nt autori puhul reis Tiibetisse). Raamatus meeldis nii autori lihtne kirjastiil kui ka enne lõppu lisatud fotod, mis andsid tegelaskujudele nii näod kui ka kuju. Keeruline on küll välja tuua puudusid, kuid minule isiklikult lõppes raamat liiga kiiresti, kuna ootasin autorilt rohkem tema mõtisklusi kui ka võrdlusi eludest enne ja pärast Nepaali, kuna analoogselt raamatu alguslehekülgedelt, hüüavad ka meie kaasaegseühiskonna hinged tihti: „No saad aru, ma tahaksin teha midagi teistmoodi, midagi, millel oleks tähendus. Mis tuleks südamest...“.

Lõpetuseks, minu laupäev Nepaalis oli kaasahaarav kui ka mõtlik – tõesti, olen nõus autoriga, oluline on olla pöördumatult õnnelik, nautides igat hetke ja selle pakutavat. Ning äkki tõesti ka minus peitub natuke nepaallast, kuna suudan jätkuvalt olenemata sügavast majanduslanguse depressioonist, liikuda laulu ümisedes mööda kesklinna kontori koridore.

p.s. peale pikki mõtisklusi on traditsioonilise magistrikraadi omandamine kaotanud minu jaoks tähenduse.


Minu Nepaal
Lisa riiulisse

Minu Nepaal

Muinasjutte Himaalaja jalamilt

Ma ei tahtnud elada elu, mis on ette kirjutatud: käia koolis, saada haridus, minna tööle, abielluda, osta maja, saada lapsed, võtta koduloom, puhata mõnes kuurortis, külastada vahel harva sõpru, käia tööl… ja õhtuti, väsinuna päevategemistest mõtelda, kas see oligi nüüd see elu, mida Loe edasi 
Lisatud: 23.12.2009
Koduleivaraamat
Lisa riiulisse

Koduleivaraamat

Leiva saamise ja tegemise lugu koos retseptidega

Rohkete fotodega illustreeritud ja kaunilt kujundatud raamatust leiab leivategemise tarkusi ja õpetusi; sekka leiva lugusid läbi ajaloo ja legendide, leivaga tervise tagasitoomisest ja rida erinevaid leivaretsepte koduperenaistelt, linnaprouadelt, profikokkadelt ja lihtsalt leivaarmastajatelt. Raamat Loe edasi