seks


Miniloengud maksiprobleemidest
Lisa riiulisse

Miniloengud maksiprobleemidest
Võimust, kuulsusest, võrdsusest, valetamisest jne.
Lisatud: 18.12.2011
Suurepärase ema käsiraamat
Lisa riiulisse

Suurepärase ema käsiraamat
See raamat ei ole emadele, kellel on kõik olemas (number 34 piht, disainerlapsevanker, lapsehoidjad ja majapidajannad ning lisaks juuksur, pediküür ja spaa). See raamat on emadele, kes vajavad asjalikke nõuandeid, kuidas lapsevanemana toime tulla ning olla (mõistlikult) hea ema, kaotamata ennast, Loe edasi 
Lisatud: 23.06.2011

18. juuni 2011

 Tagasi kalendrisse

Raamatu "Armunäljaste festival" esitlus

Koht: Rabarocki festivalil Järvakandis
Algus: 17.00

“Minu soontes voolavad seks, päike ja muusika!” – see joovastav tunne lennutab Evelin Kivimaa ikka ja jälle muusikafestivalide publiku sekka. Evelini verivärske festivaliromaani “Armunäljaste festival” esitlus toimub Rabarockil laupäeval, 18. juunil kell 17 Veinitelgis. Muusikafestivalid. Armastus. Seks. Elu mõte. Sulatatud juust. Siit leiab seda kõike. Mida ühelt raamatult veel tahta? Tule laupäeval Rabarockile ja kuula ise, kuidas sündis raamat rokkarite sõpruskonnast, kelle kogu elu on festival, pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Lähem info raamatuesitluse kohta autorilt tel 528 7004. Lähem info Rabarocki kohta festivali kodulehelt www.rabarock.ee.
Märksõnad: muusika, muusikafestival, päike, Rabarock, seks
Tagasi kalendrisse
Dating Game
Lisa riiulisse

Dating Game
Paperback edition of Steele's take on the dating game, following Paris as she is thrust back into the serach for a relationship.
Kategooria: väliskirjandus
Lisatud: 12.02.2011

RAAMATUARVUSTUS: 46-aastasena taaskord vallaline?!"
Danielle Steel „Dating Game“ Kirjastus „Bantam Press“, 1996
Postitas Sirle Truuts, 12.02.2011              Vaadatud (556)
(Raamatuarvustaja hinne)

Jaanuar 2011. Ööbin Heathrow lennujaamas, suunaga Uus-Meremaa poole. Kuna internetiühendus puudub, võtan suuna ainukese poeni, sooviga osta endale midagi lugemist. Reisidel olen hakanud hindama lihtsaid võõrkeelseid ajaviiteromaane, mis oma lihtsa sisuga sobituvad äärmiselt kenasti nii reisimise kui ka puhkuse olemusega.

Poes ringi liikudes suudab Danielle Steel poolt avaldatud roosade kaantega raamat „Dating Game“ koheselt minu huvi äratada. Peale põgusat tutvumist raamatu sisuga on tehtud ka minupoolne ostuotsus – miks mitte lugeda humoorikat raamatut naisest, kes ootamatult 46-aastasena satub taaskord kohtingute veidrusi täis vabade ja vallaliste turule.

Kas ja millist äratundmisrõõmu tekitavad teis autori sõnad raamatu esimestelt lehekülgedelt? „Mis on kohting? Kohting on olukord, kus kaks inimest, kes üksteist vaevalt tunnevad, lähevad välja õhtusöögile, liigutades närviliselt oma taldrikul olevat toitu, ise samaaegselt püüdes küsida vastaselt nii palju küsimusi kui võimalik nii lühikese aja jooksul kui võimalik. Mis on pimekohting? Pimekohting on olukord, kui sinu head sõbrad valivad välja kaks inimest, leides nendes mõningast sarnasust, arvates et tõenäoliselt sobivad nad üksteisega ideaalselt. Kuid paraku on reaalsus see, et kohtingul püüad küsimuste-vastuste vooru läbida sarnase ajalimiidiga nagu tavalisel kohtingul, kuid vaid ainukese erinevusega et sinu südamesooviks pimekohtingul on, et telefoninumber mille su sõbrad jagasid, oleks ebatäpne. Lisaks naasedes pimekohtingult koju, soovid sa lihtsalt nutta ja lõpuks naerda, otsustades enam mitte kunagi rääkida oma sõpradega. Kuid aja möödudes sa andestad, lastes nendel samadel sõpradel organiseerida sulle järgmise pimekohtingu.“

Raamat kirjeldab ühe eeskujuliku pereema elu, kes on üle 20 aasta kasvatanud lapsi, olnud eeskujulik abikaasa oma edukale mehele, seltskondlik võõrustaja oma sõpradele ning ülimalt korrektne puhtusehaldjas oma kodule. Kuid siis ühel hetkel, kui mõlemad lapsed lahkuvad kodust ülikooli ning sinus tekib peale paarikümment aastat lootus oma abikaasaga teineteisele pühenduda, juhtub midagi milles puudus sul igasugune ettevalmistus. Sinu abikaasa vahetab sind välja ca 15 aastat noorema naise vastu. Peale sügavat depressiooni ning soovi lihtsalt surra, naased sa taas argiellu ning alustad uuesti oma elu ülesehitamist. Kolid, kuna lihtsalt väljakannatamatu on taluda sõprade igapäevast kaastunnet. Nõustud kohtingutega, tundes seejuures sügavat ebamugavust ainuüksi mõttest lasta mõni uus mees sinu ellu. Mõne aja möödudes hakkad nautima uusi meestuttavaid, kuid paraku saabub haarab sind pettumus – pealtnäha meeldiv härrasmees osutub kohtingutesõltlaseks soovimata end siduda, noor silmarõõm loodab sinuga abielluda elamisloa tõttu või siis mõningastel pimekohtingutel kirjeldab vestluspartner peensusteni oma suguelundite skulptuuride mõõtmeid. Lõpuks sa lihtsalt väsid sellest kõigest, kuid sel samal hetkel kui loobud kohtingutest – saabub su ellu see hr. Õige.

Lihtsa ajaviiteromaanina meeldis raamat väga. Seega soovitan kõigile, kel reisil igav ning soov midagi humoorikat lugeda!

Võit suhteprobleemide üle
Lisa riiulisse

Võit suhteprobleemide üle
Igapäevaprobleemid nagu rahapuudus, seksuaalsed ja tundetasandi probleemid, truuduse küsimus või kordus-abieludes tekkivad komplikatsioonid, võivad põhjustada paarisuhtes ja pereelus ületamatuid probleeme. Uues käsiraamatus kasutab rahvusvaheliselt tunnustatud paari-terapeut dr Michael Crowe tõestatult Loe edasi 
Lisatud: 20.01.2011

RAAMATUARVUSTUS: Jed Mercurio „Ameerika abielurikkuja“
Jed Mercurio „Ameerika abielurikkuja“ Kirjastus „Olion“
Postitas Ahto Muld, 06.12.2010              Vaadatud (275)
(Raamatuarvustaja hinne)

Sellest sitajunnist, mis kannab kaanel uhkusega kellegi trussikute pilti, saame me kahjuks teada keda Kennedy pani ja mida ta neile kuhu ning kuidas pani. Ja mitu korda pani ning kus need augud asuvad. Ühtlasi kohtame ka tõsiseid elulisi pärle, nagu: „Kõikidel meestel on sugutung“ või Tšäkliin Kennedi pillatud lausa sügavmõtteliseks alaarenenud lauset: „Mehed on hea ja halva kombinatsioon“.

Oeh. See on ikka kohe väga halb raamat.

RAAMATUARVUSTUS: Täiesti normaalne mees Max Strummer
Russ Harris „Mustermees Max Strummer“ Kirjastus „Tormikiri“, 2010
Postitas Elina Kononenko, 18.10.2010              Vaadatud (518)
(Raamatuarvustaja hinne)

Russ Harrise raamat „Mustermees Max Strummer“ ei kutsu esmapilgul lugema, ent kui see kätte võtta, siis selgub, et tegu on üllatavalt hea, inimliku ja elu põhiväärtuseid hindava raamatuga.

Selle raamatu eestikeelse väljaande puhul on tehtud kõik, et minusugune seda raamatupoe riiulilt kaasa ei haaraks. Esiteks on kaanekujundus hall (sõna otseses mõttes) ja igav, teiseks lubab tagakaane tekst labast sisu või suisa eneseabi ning kolmandaks ei ole nimi Max Strummer absoluutselt ligimeelitav.

Sisekaanel paiknev kiri märgib esimese raamatus sisalduva teemana seksi. Jah, tõepoolest, seksist räägitakse palju, aga ka paljudest muudest olulistest teemadest, näiteks vähidiagnoosist ja vähiravist. Siin raamatus on palju südamlikke ja valusaid lugusid, lihtlabasest pornolikust seksist on lugejat säästetud.

Aga kui unustada raamatu kaantel paiknev, mõjub sisu kaasa haarava lugemispalana. Lugu on kirja pandud nii, et põnevus ei kao, kuigi raamatu lõpp on täiesti etteaimatav.

Ausalt öeldes oleks võinud arvata, et Max Strummeri näol on tegu naisega, sest niimoodi reageeriksin ma temaga toimunule naisena ka ise. Niisiis selgub selle raamatu peategelase näite varal, et meestel ja naistel on ühesugused tunded ja läbielamised. Siit näeme, et ka naine on võimeline petma ja mees kannatama, kuigi naised arvavad, et just mehed on need, kes tavaliselt petavad. Leidub ju naisigi, kes väidavad, et absoluutselt kõik mehed petavad. Imestan siiski, et Max tegi nii suure numbri sellest, kui tema naine jäi vahele teise naisega. Ma olen võib-olla imelik, aga kui minu mees petaks mind teise mehega, siis oleks see mulle vastuvõetav, sest ka mulle ju meeldivad mehed.

Muide, Max töötas arstina ja siinkohal tuleb kiita kirjanikku, kes suutis Maxi loo kirja panna nii, nagu oleks seda teinud elukutseline arst. Vaeva on nähtud selle raamatu kallal kõvasti. Ja ka huumorit leidub siin kamaluga, just situatsioonikoomikat ja hästi kirjutatud dialooge.

Küll aga ei ole ma nõus Max Strummeri tituleerimisega mustermeheks, sellel sisutühjal sõnal ei tundu olevat nagu raamatu tegeliku Maxiga midagi pistmist. Max on üks täiesti tavaline mees. Tõlkija oleks võinud raamatu pealkirja eestindades rohkem ajusid ragistada – originaali pealkiri on „Stand up Strummer“ – Max nimelt tegeles hobi korras komöödiaetenduste andmisega.
Raamatut võib soovitada mõnusa ajaviitelugemisena, kuigi vahepeal tuleb ette ka valusaid teemasid, mis nõuavad mõnumullist väljatulekut.

Vagiina monoloogid
Lisa riiulisse

Vagiina monoloogid

V-päeva väljaanne

Eve Ensler: «Ma otsustasin rääkida naistega nende vagiinadest, teha vagiina-intervjuusid, millest kasvasid välja vagiina monoloogid. Alguses olid naised tõrksalt meelestatud. Nad häbenesid. Aga kui nad olid kord juba hoogu sattunud, ei suutnud miski neid peatada. Tegelikult meeldib naistele Loe edasi 
Kategooria: väliskirjandus
Lisatud: 01.10.2010

RAAMATUARVUSTUS: „Miks on nii, et kinos ei näe kunagi pakse inimesi seksimas?"
Russ Harris „Mustermees Max Strummer“ Kirjastus „Tormikiri“, 2010
Postitas Maire Iro, 26.09.2010              Vaadatud (1311) 2 arvamust
(Raamatuarvustaja hinne)
Tavaliselt ei taha ma enne uue raamatu kallale asumist kuulda/lugeda ühtegi teose kohta käivat kommentaari ega arvamusavaldust. Lihtsalt selleks, et mitte rikkuda oma uudishimust kehutatud avastamisrõõmu ja eelarvamustevaba lugemisnaudingut. Seekord ei jõudnud ma aga oma kõrvu piisavalt kiiresti kätega katta, kui mu äsja Russ Harrise „Mustermees Max Strummeri“ lugemise lõpetanud sõbranna põhjapanevalt teatas: „See on täielik porno!“
Igatahes suudab see raamat juba esimese lausega kogu lugeja tähelepanu endale koondada. Võib-olla ei saa sellest küll klassikat nagu „Kui Arno isaga koolimajja jõudis...“ või „Nimetage mind Ismaeliks“, aga see-eest kõlab küsimus „Miks on nii, et kinos ei näe kunagi pakse inimesi seksimas?“ piisavalt intrigeerivana, et lugejates paras ports uudishimu tekitada.
Ent pornoks ma seda küll ei nimetaks. No, kuulge - me ei sildista ju näiteks iga suhetest ja seksist kõnelevat filmi, mis (teemast tulenevalt) sisaldab ka mõnd (või pisut rohkem kui mõnd) seksistseeni, märksõnaga porno. Me lihtsalt ei nimeta seda enam koguperefilmiks ja kinno minnes jätame viieaastase õepoja koju.
Minu jaoks oli see rohkem suhteraamat. Ja tuleb tunnistada, et mulle meeldis. Teos on üles ehitatud klassikalisele suhtedraamale, aga erinevalt paljudest teistest samalaadse süžeega raamatutest jõuab lugu lugejateni läbi mehe vaatepunkti ja kõigi naislugejate imestuseks on peategelasel tunded. Ja hirmud. Ja kahtlused. Ja ta mõtleb. (Mis paneb mind mõtlema, et miks see raamat raamatupoodides valesse riiulisse paigutatud on – kas ta ei kuulugi ulme kategooriasse?)
Teos on väga kaasakiskuvalt kirjutatud, nii et olles kord lugema asunud, on seda ülimalt raske käest panna. Mina lugesin raamatu ühe soojaga läbi ja ei ütleks, et see just igav õhtu oli. Naerda sai kõvasti, sest kohati kurvavõitu lugu on edasi antud läbi huumoriprisma. Ja kuna lisaks kõigele kulmineerub see õnneliku lõpuga, võib teost soovitada ka kliinilises depressioonis olevatele inimestele ilma, et sellest suuremat kahju sünniks. Ühesõnaga tegemist on suurepärase igavusepeletajaga – haarake aga raamat pihku ja põnev õhtu on garanteeritud.

Märksõnad: mehed, seks, suhted, suhtedraama