Vlad Bluebarracuda.com-st on öelnud sotsiaalmeedias turundamise kohta, et kui tuled kokteilipeole, jäta oma müügiks mõeldud asjad koju. Jah, sotsiaalne meedia on nagu trendikas kokteilipidu, kuid pikemas perspektiivis huvitab meid ikkagi see, mis kasu me saame sotsiaalses meedias turundades ja kuidas seda kasu mõõta.
Peame mõõtma turunduskulusid, mis sõltuvalt sotsiaalse meedia kanalist on järgmised:
1) inimeste töö
2) tehnoloogia
3) aeg
4) reklaamiraha
Missuguseid tulemusi saame mõõta ?
1) sinu blogi/kodulehe külastatavus (nt. Google Analytrics): kui palju külastusi tuleb sotsiaalse meedia kanalist, kui kaua külastajad viibivad su kodulehel, mida nad teevad (nt kui paljud loevad raamatuarvust, liituvad uudiskirjaga, ostavad raamatu sinu kodulehelt jmt);
3) fännidele saadetud teadete arv (neid huvitavate uudiste/sündmuste, raamatute sooduspakkumiste jne kohta);
4) lugejate tegevuste (kommentaaride, „säutsumiste “, „Mulle meeldib see“ , „Jaga“, „Soovitan“ jms) arv;
5) positiivsete/negastiivsete kommentaaride arv brändi mõõtmiseks;
6) raamatu/raamatuarvustuse vaadatavus Raamatumaailmas (konkreetse sisu juures on näha unikaalsete klikkide arv).
Mõni kirjastaja on öelnud, et sotsiaalne meedia teda ei huvita või ta ei oska seal toimida või et talle läheb korda ainult raamatute läbimüügi mõõtmine. Kui sind huvitab kirjastusäri pikemas perspektiivis, siis peaks huvitama ka sotsiaalne meedia raamatute turunduskanalina.
Minu arvates ostab väga suur hulk lugejaid raamatu siiski tavalisest raamatupoest, kuigi huvi teose vastu võib tekkida just sotsiaalse meedia kanali kaudu. Selleks on mitmeid põhjuseid, näiteks
1) lugeja harjumused;
2) kirjastaja ei pruugi võimaldada raamatu lehitsemist kirjastuse kodulehel;
3) raamatu hind võib koos saatmiskuludega olla kallim kui raamatupoest ostes;
4) lugeja peab ostetud raamatule postkontorisse järele minema jms.
Seetõttu ei maksa alahinnata sotsiaalmeedia mõju lugejale raamatu ostuotsuse kujundamisel või raamatukogust laenutamisel (viimasest sõltub riigi poolt autoritele ja illustraatoritele makstav autoritasu avalikust raamatukogust laenutatud teoste eest).
Kui eespool oli juttu meedia mõõdikutest, siis äri (kasumi) mõõdupuu on ROI (return on investment). Maakeeli öelduna tähendab ROI investeeringu tootlust mingis ajaühikus.
ROI = ( X -Y)/Y, kus X on sinu tulu raamatu müügist ja Y on raamatu kirjastamisega seotud investeering. Teiste sõnadega, kui sa investeerid (kulutad) raamatu kirjastamiseks 100 000 krooni ja teenid 200 000, siis ROI on (200 000 - 100 000)/100 000 = 1. Tootluse protsendiks saame 1 X 100 = 100 %.
ROI kasutamiseks:
1) mõtle läbi oma tegevus sotsiaalmeedias tulemuste saavutamiseks (pakud raamatut tasuta lehitsemiseks; lisad uuele raamatule kirjastuse (kaas)töötaja kommentaari; pakud raamatut tasuta arvustamiseks jms);
2) eksperimenteeri, nt paiguta osa raha mõnest muust turunduskanalist sotsiaalmeediasse;
3) püstita endale mõõdupuu (sinu müük enne ja pärast sotsiaalmeedia kasutuselevõttu);
4) võta mõõtmise ajaühikuks vähemalt 0,5 - 1 aastat.
Tõenäoliselt pole sotsiaalmeedia tulemuste ülitäpne mõõtmine alati võimalik ja mõnikord ka mitte otstarbekas. Samas pole kahtlust, et tasuta sisu loomine
sotsmeedia kanalites loob lugejates usaldust pikaajalisteks kliendisuheteks, tõstab sinu kodulehe külastatavust ning aitab raamatuid paremini müüa.
Märksõnad:
e-turundus,
internetiturundus,
kirjastamine,
raamatute levitamine,
raamatute müük,
raamatute turundamine,
ROI,
sotsiaalmeedia,
sotsiaalne meedia,
sotsiaalturundus,
sotsmeedia