Paulo Coelho uut raamatut „Võitja on üksi“ iseloomustab esmapilgul professionaalne detailsus nii glamuuri kui ka luksuse kirjeldamisel, kuid mille taamal seisavad hallide kardinalidena raamatu peamised kangelased – armastus, surm, võim ja aeg.

„Ta pidi oma hinge puhastama ja selleks pöördus ta alati nelja teda juhtiva jõu poole: armastuse, surma, võimu ja aja poole. On vaja armastada, sest me oleme armastatud Jumala poolt. On vaja olla teadlik surmast, et mõista elu. Et kasvada, on vaja võidelda – langemata sellega kaasaskäiva ja täeisti väärtusetu võimu püünisesse. Ja lõpuks on vaja nõus olla tõsiasjaga, et meie hing – olgugi et surematu – on praegusel hetkel vangistatud aja võrku koos oma võimaluste ja piirangutega.“

Raamatu tegevus toimub Cannes´i filmifestivalil, mis on haaratud ohtlikku mängu ideaalse ja reaalse maailma vahel, mis on täis unistusi, püüdlusi, ohverdusi kui ka valusat arusaamist, et kõik ei ole kuld mis hiilgab. Raamatukangelased elavad läbi ohtlikke katsumusi, millest iseennast kaotanud tegelaskujude Tee leiab ootamatu lõpu läbi ohverduse armastuse nimel. Pealtnäha turvaline linn muutub ohtliku sarimõrvari mänguplatsiks, kus toimub pidev flirt elu, surma ja võimu vahel – kes kaotab, kes võidab?

„...totaalne võim tähendab absoluutset orjust...“

Vaieldamatult üks mõtlemapanevamaid kirjanikupoolseid avaldusi, mis sobib ideaalselt ka iseloomustama kaasajaühiskonna „kangelasi“, kes on luksuse ja edukuse saavutamise nimel end orjastanud, loobudes sellega vabadusest oma valikutes. Aeg piiratud ressursina annab meile kõigile nii sarnased võimalused kui ka piirangud, kuid ometigi saab meist enamikest võitu inimlik auahnus, tuues kaasa rahulolematuse saavutatus.

„Kas võitja on üksi või saadab teda õige eesmärgi saavutamisel truu kaaslane?“

Tõde selgub raamatu viimastel lehekülgedel.

***

Olles Paulo Coelho loomingu pikaajaline lugeja, siis pakub ka tema uus raamat „Võitja on üksi“ nauditavat arutelu nii inimsuhete, elu kui ka selle olemuse ja eesmärgi teemadel. Lisaks traditsioonilisele coelholikule analüüsile inimese sisemise olemuse üle, sisaldab uus raamat ka äärmiselt professionaalset väliskeskkonna kirjeldust tolmukübemest glamuurse Cannes´i õhustikuni, rõhutades sellega detailide olulisust meie igapäevaelus. Lisaks pakub raamat lojaalsele lugejale äratundmisrõõmu varasematest raamatutest nii lambakarjuse kui ka Õige Tee otsimise teemadel.

Rahutumat lugejat, kes ootab pigem raamatust aktiivset tegevust, võivad küll lehekülgede pikkused kirjeldused pigem igavust tekitada. Kuid lähtuvalt minu enda lugemiselamusest, siis soovitan ka rahutumatel lugejatel teha tass kuuma teed, pugeda sooja fliisi sisse ning nautida lihtsalt Aega – tegelikult ei ole ju mitte kuhugi kiiret.

Lisaks eeltoodule meenuvad mulle vihmasel sügisel hommikukohvi nautides Paulo Coelho sõnad: „Igal asjal on oma aeg, parem õige hetk ära oodata“. Nii lihtne. Nii õige.Olen ka ise rahutu noore inimesena pidanud sisemisi heitlusi võimu ja vabaduse saavutamise nimel. Raamatut lugedes aga küsisin endalt, kas ikka ihaldatud liitlased võimu ja vabaduse näol suudavad tuua mu ellu ammusoovitud tasakaalu või kaasneb püüdlustega manipuleerimishõnguline orjus? Tõenäoliselt tuleb heita veelkord pilk enda sisemusse ja rahuneda, kuna nii nagu saabus Paulo Coelho raamat „Võitja on üksi“ mu ellu õigel hetkel õige sõnumiga, siis tõenäoliselt on ka kõigele ülejäänule olemas õige Hetk ja Aeg.