kirjastamine

Keerulised ajad räsivad kirjastusturgu

Õppekirjandusega tegelevatest ettevõtetest on kippunud meedia vahendusel jääma mulje kui vaikimisi kasumlikest ette­võtmistest, mille sissetuleku on riik garanteerinud. Reaalsus ei ole sugugi nii roosiline.

Majanduse üldine halb seisukord pole uudis. Sellegipoolest tõsteti aasta tagasi jaanuaris raamatute käibemaksu, mida Euroopa Liit soovitas hoopis alandada. See pani ajakirjanduse juba 2008. aasta lõpus spekuleerima kirjas­tuste ühinemise või sulgemise üle. Trükiste üldisele hinnatõusule lisandus hiilivalt alanud majanduslangus ja üleilmse finantskrahhi lainetus, mis on mõjunud rängalt nii tavainimeste kui ka riigi rahakotile. Surutis kestab edasi, riik on dieedil ning koolid ka. Millist mõju avaldavad kirjastusturu majandusraskused õppekirjanduse trükkimisele, seda eriti uue õppekava tulekul? Loe edasi >

Argo Kerb
Õpetajate Leht
31.01.2010
Märksõnad: kirjastamine, õpikud

Kirjastaja: üha enam tähelepanu pööratakse teismelistele

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul võiks kirjastusmaailmas valitseva trendina välja tuua üha suurema tähelepanu pööramise teismelisele lugejale. Loe edasi >

Raul Sulbi
Postimees
27.12.2009
Märksõnad: kirjastamine, teismelised

Enno Tammer: iga inimene ei väärigi ehk elulugu

Kirjastaja Enno Tammer avaldas elulooraamatute buumist rääkides arvamust, et praegu on käes elulooraamatute lastehaigus ning tegelikult ehk iga seltskonnaelu kuulsus või telekangelane ei väärigi biograafiat. Loe edasi >

Raul Sulbi
Postimees
09.12.2009

Koolid rikuvad kirjastuste õigusi

Kirjastajad ennustavad, et kui seni paljundasid kontrolltöid ja lisaülesannete kogusid 20–30% koolidest, siis järgmisel õppe­aastal teeb seda ca 80%. Ka pistelised küsitlused on andnud samu tulemusi. See võib seada ohtu meie rahvusliku õppekirjanduse väljaandmise.   Loe edasi >

Igor Gräzin
Õpetajate Leht
05.12.2009
Märksõnad: kirjastamine, õpikud

Kirjanikust võrsub ärimees

Kui oma raamat ise välja anda, on võimalik rohkem teenida ning saada suurem kontroll lõpptulemuse üle. Aga et hiljem ei tuleks raamatupakkidega elamist sisustada, tuleb ka mõnevõrra vaeva näha.

Need lugejad, kes uut raamatut avades ka kirjastajat vaatavad, on viimastel ajal üha rohkem kohtunud tiitellehel kummalisevõitu nimedega nagu Jumalikud Ilmutused, Allikaäärne, A-Disain, Väike Kirjastaja, Võluri Tagasitulek jne. Valdavalt on nende nimede taga väikekirjastajad, kes annavad välja enda või ka sõprade-mõttekaaslaste raamatuid.   Loe edasi >

Mari Peegel
Eesti Päevaleht
28.11.2009

Intervjuu kirjastaja René Kirspuuga

Postitas Aivar Sool, 23.11.2009 Vaadatud (183)

Kuidas sündis idee koostada venekeelne reisijuht „Starõi Tallinn i kurortõ Estoni“ („Vana Tallinn ja Eesti kuurordid“)?

Sellist asja ei olnud lihtsalt olemas, keegi pidi selle töö ära tegema. Kümme aastat tagasi hakkasin pihta. Õhus oli küsimus, kas hakkame venelastega koostööd tegema ja vastus oli positiivne. Tähtis on ka see, et reisijuht on müügis ka Venemaa e-raamatupoodides.

Kui palju aega ja vaeva sul võttis sellise materjali kokkupanek?

See on kümne aasta töö ja kestab praegugi. Reisjuht on elav organism, ta pole staatiline.

Minu käes on juba viies reisijuhi täiendatud trükk, järelikult lugejaid ja kasutajaid jätkub. Kuidas kommenteerid?

Reisijuhi pluss ongi see, et seda saab kogu aeg täiendada. Väike turundusnipp ongi, et täiendad teksti, paned uue kaane ja ostetakse jälle. Kommertslikult on reisijuht väga edukas asi.

Mis on sinu reisjuhi eelis võrreldes näiteks „Lonely Planeti“ ja teiste analoogiliste reisijuhtidega?

Esiteks on see venekeelne. Raamat on tehtud spetsiaalselt venelastele. Teiseks kaasaegsus ja usaldusväärsus. Ma täiendan ja muudan igal aastal kaks korda informatsiooni näiteks vastavalt sellele, kui mõni kõrts on kinni pandud, kohvihind muutunud, muuseum remondis jne.

Kust seda raamatut Eestis osta saab?

Raamat on müügil enamikes raamatupoodides, kaasa arvatud internetipoed.

Saan ma õieti aru, et see raamat võib olla parim kingitus venelasele, kes tahab Eestisse külla tulla ning siinsete vaatamisväärsustega tutvuda?

Kindlasti võiks kuuluda see paketi juurde nagu martsipan, liköör Vana Tallinn, sprotid või kilud, mis venelastele kingitakse, sest raamat jääb talle ikkagi alles. Kinkija saab raamatusse pühenduse kirjutada, mis on juba iseenesest positiivne. Mul on plaan teha ka fotoalbum. Tallinna on võimalik veel paremini tutvustada. Kuna Tallinna linn sellest ei huvitu, siis on eraettevõtjal selles osas veel palju teha.

Kirjastad ajakirja Look. Mida see täpsemalt endast kujutab ja kes on lugejad, tellijad?

Lugejad on 30 - 35 ja enama aastased, 70% neist on venelasi. Eestis on 16 000 lugejat, suurem osas lugejaid on Tallinnast, Viimsist , Tabasalust ja teistest Tallinna satelliitidest. Ida-Virumaa osa ka kasvab. 1990ndatel olid peamisteks lugejateks tõusikud, nüüd ei taha enam keegi tõusik olla ja pigem ollakse juba esimese ja teise põlve haritlased. Ajakiri on eesti- ja venekeelne. Venekeelse lugemisega on see probleem, et paljud venekeelsed inimesed, kes Eestis elavad, pole võib-olla üldse sellest mastist, kes raamatuid loevad. Ajakiri ilmub kaks korda aastas hobi korras. See on väga ilus pildiraamat elustiili ja elulugude kirjeldustega.

Kust saab Looki osta või tellida?

Ajakiri on tasuta, osta ei saagi. Igas ajakirjas on sedel , mille saab täita ja saata vastavale postiaadressile või siis e-posti aadressile link@link-ca.ee. Kõik on tehtud nii, et lugejatel mugav oleks.

Aitäh Renéle intervjuu eest. Soovin edu kirjastamisel ja isiklikus elus!

Eesti Ekspress otsib raamatukirjastusse juhttoimetajat

Eesti Ekspress  otsib raamatukirjastusse juhttoimetajat.   Loe edasi >

Raul Veede
Eesti Ekspress
04.11.2009

Apple'i iTunes hakkab ajalehti müüma?

Apple on väidetavalt pöördunud mitme ajalehe ja kirjastuse poole sooviga hankida sisu uue seadme tarbeks. Läbirääkimised ei puuduta ainult e-raamatuid ja ajakirjandust, vaid muuta üritatakse kogu kirjastamise ärimudelit. Loe edasi >

www.Forte.ee
01.10.2009

Eesti Ekspress ja Maaleht ühendavad oma äripooled

AS Maaleht ja Eesti Ekspressi Kirjastuse AS ühendatakse alates käesoleva aasta 1. oktoobrist ning äriühingu uueks nimeks saab AS Eesti Ajalehed. Lehed jätkavad ilmumist senisel kujul oma nimede all ja eraldi toimetustega. Loe edasi >

www.Delfi.ee
02.09.2009

Muhamedi pildid pidevalt pinnuks silmas

Ühendriikide Yale’i ülikooli kirjastus on hiljutise enesetsensuuri juhtumi tõttu terava kriitika alla sattunud.

Novembris ilmub kirjastuselt taani teadlase ja õppejõu Jytte Klauseni uurimus „Karikatuurid, mis muutsid maa­ilma”, mis kajastab 2006. aasta karikatuuritüli Taani ja islamimaailma vahel. Mäletatavasti tekitasid ühes Taani lehes avaldatud Muhamedi pildid muslimites ränka pahameelt, kuna islamis on kuritegu igasugune prohveti kujutamine, naeruvääristamisest rääkimata.

USA kirjastus oli otsustanud, et uurimuse põhiteemaks olevad pildid peavad raamatust välja jääma. Õigupoolest ei tohi teoses olla ühtki illustratsiooni. Kirjastuse sõnul võinuks vastasel korral Ameerikat tabada vägivallalaine. Autor aga süüdistab Yale’i enda suukorvistamises, märkides muu hulgas, et mitu pilti on tema arvates tõesti islamivaenulikud. „Ent kuidas me selle üle arutleda saame pilte endid nägemata?” küsib Klausen.

Eesti Päevaleht
21.08.2009