Sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused internetis. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel, võimaldades neid kontakteeruda uute inimeste ja neid huvitavate teemadega. Sotsiaalse meedia keskkonnad on blogid, piltide ja videode jagamise keskkonnad (Fickr, YouTube), võrgustikud (Facebook, Twitter, Shelfari, Goodreads, Raamatumaailm jmt.).
Lugejatel ja autoritel on võimalik enda kohta infot jagada (nt. neil on olemas profiil, mis annab teistele teada, millise inimesega on tegu, mis raamatuid nad loevad, mida arvavad jne). Kasutajatel on võimalus luua ühendus teistega (nt. lisada neid “sõpradena”, jälgida teiste lugejate raamaturiiulit, esitada autorile küsimusi jne).
Millised on sotsiaalse meedia võimalused kirjastajate ja autorite jaoks?
Esiteks tuleb aru saada, et internetiturundus ainult oma veebilehe kaudu pole enam piisav. Tegutseda tuleb keskkondades, kus on Sinu lugejate sihtgrupp või vastava grupi loomise võimalused (nt. Facebooki grupid, Raamatumaailmas on raamatuklubide funktsioon loomisel).
Teiseks saabsotsiaalse meedia kaudu luua isikliku sideme ja usalduse. Oluline on, et suhtlemine toimub siin nii kirjastaja (autori) ja lugejate kui ka lugejate endi vahel. Anonüümsus on out ja personaalsus on in, monoloogi asemel on dialoog, küsimustele vastatakse kiiresti, müügi soodustamiseks seda esmalt näiliselt välditakse (nt. antakse lugejale kõigepealt võimalus raamatut tasuta lehitseda mahus, mis tekitab temas huvi).
Kolmandaks tuleb pakkuda rohkesti sisu, mis raamatusõpru huvitab. Et sotsiaalses meedias hakkaks toimuma diskussioon ja see ei vajaks pidevat taganttõukamist, on vaja kriitilise massi olemasolu.
Kui palju maksab sotsiaalses meedias turundamine?
Oma aja- ja energia kulu, mida soovi korral on võimalik rahas mõõta.
Internetireklaami mudeleid on erinevaid, kuid reeglina on parimad neist Pay per click (PPC) (maksad ainult siis, kui keegi Sinu reklaamile klikib ) (näiteks vaatab Sinu raamatut, loeb raamatuarvustust jne.).
Eesti reklaamiturul (Delfi, Neti jmt) on klikihinnad hetkel 3 kuni 5 krooni + k/m. Facebookis võib-olla ühe kliki hind 2-4 krooni.
Klikkimine Sinu otsese sihtgrupi keskkonnas on kõige väärtuslikum. Märkusena : vale on arusaam, et bännerid on klikkimiseks. Bännerid on brändireklaami jaoks.
2009. aasta seisuga on internetikasutajate osakaal Eesti elanikkonnast 74 %. Internetti kasutab iga nädal 861 000 eestimaalast, kelle vanus jääb vahemikku 6-74 aastat. 2010.a. augusti seisuga on Facebookiga liitunud ca 255 000 Eestis elavat inimest.
Järgmise nädala postituse teemaks on „Missugust sotsiaalse meedia kanalit kasutada raamatute turundamiseks?“
Raamatukogunduse ja infoteaduste haridusega Tiina Ristimets on naine, kes ammutab inspiratsiooni elust enesest ning tema ainuomanduses olev ettevõte Pilgrim Kirjastus on naisterahvale ühelt poolt edukas eneseteostus ja teiselt poolt puhas nauding. Loe edasi >
Kroonilistes võlgades Eesti Entsüklopeediakirjastuse aktsiaseltsi ähvardavad üheaegselt võlausaldajate nõuded kui ka äriregistrist kustutamine. Loe edasi >
Ettevõtja Kersti Kracht tegi üheksa aastat tagasi elus kannapöörde – loobus päevapealt kohvist, alkoholist ja suitsetamisest ning hakkas sada protsenti tervislikuks. Nüüd teab vaimu ja tervisega seotud ringkond teda kui rohelise imesupi autorit. Loe edasi >
Õppekirjandusega tegelevatest ettevõtetest on kippunud meedia vahendusel jääma mulje kui vaikimisi kasumlikest ettevõtmistest, mille sissetuleku on riik garanteerinud. Reaalsus ei ole sugugi nii roosiline.
Majanduse üldine halb seisukord pole uudis. Sellegipoolest tõsteti aasta tagasi jaanuaris raamatute käibemaksu, mida Euroopa Liit soovitas hoopis alandada. See pani ajakirjanduse juba 2008. aasta lõpus spekuleerima kirjastuste ühinemise või sulgemise üle. Trükiste üldisele hinnatõusule lisandus hiilivalt alanud majanduslangus ja üleilmse finantskrahhi lainetus, mis on mõjunud rängalt nii tavainimeste kui ka riigi rahakotile. Surutis kestab edasi, riik on dieedil ning koolid ka. Millist mõju avaldavad kirjastusturu majandusraskused õppekirjanduse trükkimisele, seda eriti uue õppekava tulekul? Loe edasi >
Kirjastaja: üha enam tähelepanu pööratakse teismelistele
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul võiks kirjastusmaailmas valitseva trendina välja tuua üha suurema tähelepanu pööramise teismelisele lugejale. Loe edasi >
Kirjastaja Enno Tammer avaldas elulooraamatute buumist rääkides arvamust, et praegu on käes elulooraamatute lastehaigus ning tegelikult ehk iga seltskonnaelu kuulsus või telekangelane ei väärigi biograafiat. Loe edasi >
Kirjastajad ennustavad, et kui seni paljundasid kontrolltöid ja lisaülesannete kogusid 20–30% koolidest, siis järgmisel õppeaastal teeb seda ca 80%. Ka pistelised küsitlused on andnud samu tulemusi. See võib seada ohtu meie rahvusliku õppekirjanduse väljaandmise. Loe edasi >
