Tabava pealkirjaga raamat köidab tähelepanu ning tekitab uudishimu. Pealkirja huvitavuse kaudu sattus see raamat ka minu kätesse. Sama intrigeeriv kui pealkiri, on ka sisu. Tõele irooniliselt lähenemine paneb enda üle naerma ning mõistma, kui paljud meie tegevused põhjustavad kannatusi, mis võiksid olemata olla. Lõputu kannataja mängimine ei too aga muud rõõmu kui haletsus.

Tänapäeval on palju raamatuid, mis motiveerivad end muutma ja paremat elu elama, tekitades positiivse tunde ja süstides julgust. Lisaks mõtlemapanevatele ideedele ärgitab antud teos neid koheselt ka rakendama.
Paljudele meist tundub, et emotsioonid, tunded ja rahulolu on kõige tähtsamad, seega peaks iga inimene hoolitsema selle eest, et ennekõike oleks tal endal hea. Samas iseenesest mõistetavalt ei saa tunda end hästi, kui sa teistele halba soovid või veelgi hullem - seda ise põhjustad.

Negatiivsed inimesed ja emotsioonid võrduvad halva meeleoluga ja keskkonnaga, kus viibida. Lõputu hädaldamine ei muuda fakte, muutusi põhjustavad üksnes tegevused. Iseenesest ei juhtu asjad, mis on sulle tõeliselt kasulikud või head. Elada uskumuses, et kõik on ettemääratud, on väga lihtne ning hea vabandus vastutuse vältimiseks. Kuid päevad tulevikus ei pruugi olla niivõrd head kui peas hakkavad keerlema mõtted kahetsusest. Mineviku kurbi sündmusi ning tuleviku võimalikke hirme läbi elades teeme endale üksnes halba, kujutleme ette tuleviku kõige hirmsamaid stsenaariume, mis tekitavad meis väga negatiivsed emotsioone. Samuti mineviku vigade pidev analüüs, meenutamine ja heade asjade taganutmine ei tee sugugi paremaks meie praegust olukorda või enesetunnet. Raamatust kumavad välja soovitused, et õpi vigadest, kuid ära jää minevikus või tulevikus elama nende valguses, hooli endast ja tee tunne ennast hästi igal ajahetkel. Ühenda mineviku õppetunnid tulevaste unistustega ning loo enneolematu olevik!

Inimesed ei tohiks olla nii tundlikud teiste arvamuste suhtes ning mängida ohvrit tähelepanu pälvimiseks. Kõigil on oma elu, unistused, soovid, omad tõekspidamised ning õigused. See ei oleks elu, kui kõik mõtleksid samamoodi ning vastuväited sinu tegudele ei esineks. Raamatu autor tõi välja, et miski pole elus tegelikult ei halb ega hea, on ainult fakt. Me ise loome sellele oma suhtumisega emotsioonid ning võtame kõike väga isiklikult. Nõustun autoriga, et inimesel peaks olema rohkem julgust ning pealehakkamist, teistest hoolimist, kuid teiste arvamusega mitte liigset arvestamist!

Raamatu kategoriseerin enesearendusraamatute hulka, mis on esitatud huvitavas võtmes ja iroonilises lähenemises. Seetõttu on teda ka huvitav lugeda. Teistest raamatutest erineb ta julge ning tõetruu kirjutusviisi tõttu. Minule raamat meeldis ning soovitan seda lugejale, kes soovib enda elu paremini juhtida ning on valmis oma senist käitumist muutma – tarkade ideede lugemisest üksnes ei piisa, on vaja ka tegutseda!

Julia Sviyash on kirja pannud teod ja tõed, mis kehtivad meie teadvustamata elus. Milliseid mänge inimesed mängivad? Millised tegevused mõjutavad õnne? Kas hetke heaolu on parem kui pikaajaline? Kuidas ühe vaate eelistamine võib muuta tulevast elukäiku ning milliseks muudab see sinu elutee? Kui suurt rolli sa ise oma elus mängid ning kui suurt tahaksid mängida? Kas sa oled ümbritsetud positiivsetest või pigem negatiivsetest inimestest? Millise panuse annab ellu liigne emotsionaalsus ning väljamõeldud probleemid? Kuidas siis ikkagi inimene rikub igapäevaselt enda ja ümbritsevate elu?