kirjanik


(4.00)Hinnete arv: 2

Kadri

”Kadri” on haarav jutustus tüdrukust, kelle elu pole just kõige päikeselisem. Kadri karakteri kaudu avaneb vastuoluline, probleemiderohke tegelikkus, kus sõbraliku ja lahke loomuga tüdrukul juhtub olema ka ilusamaid ja lootusrikkamaid hetki. Kadri muudab oma sooja südame ja mõistva hoiakuga nii enese kui oma lähedaste elu helgemaks.See rikas raamat äratab soovi olla parem ja arusaavam Loe edasi >
Kirjastus: TEA Kirjastus
Kategooria: ,
Märksõnad: , , ,
Lisatud: 05.07.2010 Vaadatud (33)
(3.00)Hinnete arv: 2

Oraakli öö

Mõni kuu pärast toibumist peaaegu surmaga lõppenud haigusest astub 34-aastane romaanikirjanik Sidney Orr Brooklynis Cobble Hillis kirjatarvete poodi ja ostab sinise märkmiku. On 18. september 1982 ning järgmised üheksa päeva elab Orr selle tühja raamatukese lummuses, eksleb maailmas täis kummalisi ettekuulutusi ja segadusttekitavaid sündmusi, mis ähvardavad hävitada ta abielu ning kõigutada Loe edasi >
Kirjastus: Tänapäev
Kategooria: ,
Märksõnad: , ,
Lisatud: 04.05.2010 Vaadatud (113)

Franz Kafka – paindlik mateeria

Väljavõtteid Mati Sirkli ja Elmo Nüganeni vestlusest 15. mail seoses Franz Kafka päevikute eestikeelse tõlke ilmumise ning Jean-Luc Lagarce’i näidendi „Meie, kangelased” lavastamisega Tallinna Linnateatris. Elmo Nüganen: Kas Kafka päevikute tõlkimine oli su enese initsiatiiv või oli see tellimustöö? Kuidas see sinuni jõudis? Mati Sirkel: See oli minu initsiatiiv, ja kummaline küll, see jõudis minuni juba aastal 1968. Tegin väikese tagasivaate ja leidsin, et kunagi ilmus Tartu Riikliku Ülikooli ajalehes Kafka jutustuse „Jahimees Gracchus” tõlge, mida võin vist pidada oma esimeseks publikatsiooniks. See oli aastal 1968 või 1969, kui ma olin tudeng. Loe edasi >

Eve Sepp, Jan Kaus
Sirp
28.08.2009

Kummardus Vladimir Beekmanile

Eile 80. sünnipäeva seljataha jätnud Vladimir Beekmani eri kirjandusliikides ja žanrites loodu maht on sedavõrd aukartust äratav, et selle lühike iseloomustuski nõuaks kümneid lehekülgi.

Visa, sitke ja korralik eesti tööhobune – nii võiks kõlada sõbralik võrdlus mehe kohta, kes on kaante vahele kirjutanud ligi 40 teost, kümmekond näidendit ja stsenaariume, tõlkinud üle 80 raamatu rootsi, saksa, hollandi, taani, vene, tšehhi, ukraina, läti jmt keelest. Loe edasi >

Rein Veidemann
Postimees
24.08.2009
Märksõnad: kirjanik, tõlkija

Juhani Salokandle raamatut Jaan Krossist esitleti presidendi osavõtul

Monograafiat „Jaan Kross”, mille eestikeelset tõlget esitleti eile Kirjanike Majas, alustas Eesti kirjanduse tundja ja tõlkija Salokannel aastal 1997, olles veendumusel, et Eesti kirjanikest on soomlastele vaja tutvustada just Jaan Krossi.

Teos valmis 2007. aasta lõpus. Salokandle sõnul pole tema Soome taust olnud Krossi tundmisel takistus, vaid tõlgendamise võimalus. Loe edasi >

Mari Peegel
Eesti Päevaleht
09.06.2009
Raamatu pealkiri: Jaan Kross
Autor: Juhani Salokannel
Märksõnad: ajalugu, Eesti, eestlased, elulugu, kirjanik, kultuur, monograafia

Juhani Salokandle raamat Jaan Krossist ilmus eesti keeles

Eesti keeles ilmus Soome kirjaniku ja kirjandusteadlase Juhani Salokandle raamat "Jaan Kross".

Juhani Salokannel kirjutab Soomes väga armastatud Eesti kirjanikust, kelle elu ja looming loob pildi Eesti kultuurist ja ajaloost, vahendasid "Kultuuriuudised".

Esimene Jaan Krossi teos soome keeles oli "Keisri hull" aastal 1982. See raamat andis eestlastele lootust ja soomlastele aimu, et okupatsioonivõim pole jääv. Vaata ja loe siit edasi >

Kadi Alatalu
ERR Uudised
08.06.2009
Raamatu pealkiri: Jaan Kross
Autor: Juhani Salokannel
Märksõnad: ajalugu, Eesti, eestlased, elulugu, kirjanik, kultuur, monograafia

Kas raamatutega saab vägivalla vastu?

Postitas Aivar Sool, 22.05.2009 Vaadatud (100)

Tallinna kirjandusfestivali Harju tänava telgis kohtusid lugejad 16.05.2009 Sofi Oksaneniga. Kirjanikuga vestles tõlkija ja luuletaja Lauri Kitsinik. Festivali kavast sai lugeda lühiinfot, et Sofi Oksanen on üks väheseid soome kirjanikke, kui mitte ainus, kellest Eesti meedia sügavalt huvitunud. Üks põhjus peitub kindlasti Oksaneni päritolus – tema ema on Haapsalust pärit eestlanna. Mitmed kriitikud on õigusega märkinud, et Oksanen esindab ikkagi Soome kultuuri.

Kõik Oksaneni raamatud on tõlgitud eesti keelde: „Stalini lehmad“(2004/2009), „Babi Jane“(2006) ja „Puhastus“(2009). „Puhastus“ on osutunud Soomes ülipopulaarseks nii kriitikute kui ka laiema lugejaskonna silmis, samuti on teos pälvinud mitmeid kõige olulisemaid Soome kirjandusauhindu (nt Finlandia ja Runebergi auhind). „Puhastus“ käsitleb mitme nurga alt dramaatilisi Eesti 1940. ja 1990. aastaid.

Refereerin Lauri Kitsniku ja Sofi Oksaneni vestlusest huvitavamaid osi.

Kas on erinevusi kohtumistel soome ja eesti lugejatega?
Eestlased teavad oma ajalugu. Soomlased küsivad, et kas okupatsioon Eestis ikka oli, kuidas see toimus, mis on tsensuur?

Kui palju oskab Sofi Oksanen eesti keelt?
Ta loeb eesti ajakirjandust iga päev interneti teel, kõigest saab aru, kui kuulab. Tema arvates on eesti keel on soome keelest musikaalsem.
Sofi Oksanen lisas, et Soomes on inimesed mures, kuidas soome keelega lood on, et noored chat’ivad kummalises keeles, et keel sureb ära. Tema seda ei usu, sest keel on elav asi, kui tuleb uusi sõnu inglise keelest, siis las tuleb.

Kuidas Sofi Oksanen kirjutab?
Ta proovib kirjutada, et see oleks väga ilus kõrvale. Talle on väga tähtis, et lugeja tahaks raamatu kohe läbi lugeda. Kui inimene võtab kiirel ajal raamatu, siis ta ei tohi tüdineda. Lugeja peaks tundma empaatiat, et oleks tunne, et ta saab aru nendest inimestest.

Millest räägib „Puhastus“ ?
Lugu on kahest õest, kes armuvad samasse mehes ja üks neist abiellus selle mehega. Raamatus räägitakse vägivallast. Vägistamisest kirjutamine on väga sensitiivne. Sofi Oksanen kirjutas sellest, mis toimub inimese peas. Selleks on vaja kasutada sümboleid, metafoore, et lugejal poleks nii piinav. Siis ei tule kirjutamisest ka mässamist ega pornograafiat.

Sofi Oksaneni arvates oli NKVD-l lihtsam töötada, kui mõeldi, et tegemist on objektidega, mitte inimestega. Inimesed ei käitu vägivaldselt ainult ühel ajal, vaid ka muul ajal. Vägivallatsejate meetodid on samasugused. See võib juhtuda ka homme, see pole minevik.

Mis motiveerib kirjutama?
Kui on teema, millest peaks rääkima rohkem või laiemalt nagu, kuidas naisi vägistati sõja ajal ning missuguseid meetodeid kasutati, et saada inimesed vastavalt oma soovidele käituma. Vägistamine on relv, mida on kasutatud aastatuhandeid. Vägistamine ei tohiks olla relv. Punaarmee vägistas II maailmasõja ajal Berliini vallutades 2 miljonit naist. Sellest räägib raamat „Naine Berliinis.“ Saksamaal võttis aega 50 aastat, et sellest rohkem räägitaks.

Martin Kala, kes on uurinud arhiivimaterjale, väidab, et tõepoolest vägistasid pealetungivad Nõukogude väed Saksamaal vähemalt 2 miljonit sakslannat, neist suurema osa grupiviisiliselt. Berliini kahe haigla andmetel vägistati ainuüksi Saksamaa pealinnas vähemalt 95 000-130 000 naist, kellest ligemale 10 000 lõpetas hiljem elu enesetapuga. Tänapäevani ei tohi sellest Venemaal rääkida. Genfi Konventsioon, mis kaitseb relvastatud kokkupõrgetes kahju saanud ohvreid, mainib vägistamist ja defineerib lisaprotokollis seksuaalvägivalla relvakonfliktides alles aastal 1977.

Sofi Oksanen usub, et maailma saab muuta kunstiga ja läbi empaatia. Kõikide vastu ei saa tunda empaatiat, kuid saab tunda raamatu tegelaste vastu.

Minu nimekirja lisandus veel kaks lugemist väärivat, vajavat raamatut – „Puhastus“ ja „Naine Berliinis.“ Kirjandus on sageli väga hea meelelahutus. Kui meelelahutus paneb meid mõtlema elu üle või muudab arusaamisi elust, siis on tegemist õppimisega, vaimse arenemisega. Loodetavasti tarkus aitab teha keerulistes situatsioonides õigeid valikuid ning jääda heaks inimeseks.

Mida arvad sina?

Semiootik Umberto Eco: kirjanduslik tõde võib olla kindlam kui ajalooline fakt

Kolmapäeval võttis Tartu ülikooli peahoones vastu audoktori atribuudid, andis loengu ja kohtus huvilistega ajaloolane, esteetik, semiootik ja kirjanik Umberto Eco. Loe edasi >

Kaur Garšnek
Eesti Päevaleht
07.05.2009

Maailmakuulus semiootik Umberto Eco peab maikuus Eestis mitu loengut

Lisaks rahvusvahelisele tuntusele ka Tartu Ülikooli audoktoriks valitud mainekas Itaalia semiootik, filosoof ja kirjanik Umberto Eco tuleb Eestisse 6. mail. Samal päeval leiab Tartu Ülikooli aulas aset Eco audoktori-inauguratsioon Tartu Ülikoolis, millele järgneb tema aulaloeng ning kohtumine ülikooli semiootikaosakonna teadlaste ning tudengitega. Loe edasi >

Tartu Postimees
06.04.2009
Märksõnad: kirjanik, medievist, semiootik

Umberto Eco jõudis Eestisse

Eestisse jõudis maailma üks silmapaistvamaid humanitaarteadlasi kirjanik ja semiootik Umberto Eco, kes tuli siia Taru Ülikooli semiootika osakonna kutsel ning on aukülaline Prima Vista kirjandusfestivalil.

Bologna ülikooli professor, semiootik, medievist ja kirjanik Ecot peetakse üheks originaalsemaks ja populaarsemaks postmodernistlikuks kirjanikuks, vahendas ERR Uudised ETV «Kultuuriuudiseid». Loe edasi >

Raul Sulbi
Postimees
04.05.2009